• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uus tehnoloogia võib viia odavate prinditavate valguslehtedeni

6.02.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa Leave a Comment

Uue supermaterjali – grafeeni – kasutuselevõtuga on Rootsi ja Ameerika teadlased leidnud viisi uut tüüpi valgustuskomponentide tootmiseks, mis on odavad ning keskkonnasõbralikud

Uurimus, mis sillutab teeb näiteks täielikult plastikust tehtavale helendavale tapeedile, avaldati ajakirjas ASC Nano Linköpingi, Umeå ja Rutgersi ülikooli teadlaste poolt 4.veebruaril.

Äärmiselt õhukesi ning elektrit säästvaid orgaanilisi valgusdioode OLED-sid on hiljuti laialdaselt kasutuselevõetud mobiiltelefonides, fotokaamerates ning õhukestes televiisorites. OLED koosneb valgust tootvast plastikukihist, mis on asetatud kahe elektroodi vahele, millest üks peab olema läbipaistev. Tänasel päeval on sellel tehnoloogial aga kaks puudust, nende tootmine on suhteliselt kallis ning läbipaistev metallisulam koosneb indiumist ning tinast. Viimane kujutab endas suurt probleemi, kuna indium on ühekorraga nii kallis kui ka keeruline ümbertöödelda. Nüüd on Linköpingi ja Umeå ülikooli teadlased koos oma Ameerika kolleegidega leidnud praegustele OLED-le tõsiselt võetava alternatiivi – orgaanilise valgust eritava elektrokeemilise elemendi (LEC). LEC-ide tootmine on odav ning läbipaistvat elektroodi saab valmistada süsinikühendist grafeenist.

LEC -

LEC -tuleviku valgusallikas?

“See on suur samm edasi orgaaniliste valgusallikate loomiseks, mis on ühekorraga nii odavad kui ka keskkonnasõbralikud. Orgaanilised elektroonika komponendid tõotavad tulevikus saada uutes tehnoloogiates äärmiselt tavaliseks, ent see loob tõsise materjalide taaskasutusprobleemi. Kuid kasutades harilike metallist elektroodide asemel grafeeni, oleks tulevikus selliste komponentide taaskasutus tunduvalt kergem ning seega keskkonnale ohutum,” väitis Nathaniel Robinson, Linköpingi ülikooli teadlane.

Kuna kõiki LEC-i komponente saab toota vedelana, on LEC-sid võimalik valmistada ka lihtsalt LEC-i koostisosi soovitud materjalile kandes, pakkudes odava tootmislahendusena näiteks tavalist trükipressi tehnoloogiat.
“See sillutab teed odavate täielikult plastikust koosnevate valgustite poole, mida saab valmistada suurte painduvate lehtedena, mida saab kasutada tapeedina või lakke kinnitatuna,” arvas Ludvig Edman Umeå ülikoolist.
Grafeen koosneb ühekihilisest süsiniku aatomite kihist ning pakub elektroonikatööstusele oma võrratute omadustega mitmeid rakendusi.

Ühe aatomilise grafeenikihi ehitus

Ühe aatomilise grafeenikihi ehitus

Sellel on kõrge juhtivus ja on peaaegu täielikult läbipaistev ning seda saab toota grafeenoksiidi kujul. Teadlased üle kogu maailma on üritanud indium-tinaoksiidi asendada juba üle 15 aasta. Indiumi varud on väikesed ning selle sulamil on keerukas elutsükkel. LEC-i toormaterjal on aga täielikult orgaaniline ja selle tootmiseks puudub vajadus metalli järgi  täielikult, seega on selle ressursid praktiliselt ammendamatud ning seda saab täielikult ümbertöödelda, kasutades seda näiteks kütusena.

Allikad:

Abstraktne artikkel ajakirjas ASC Nano

Umeå ülikooli pressiteade

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Oxfordi Ülikooli töörühm: vaskplaadile kasvab grafeen defektivabalt
  2. Uus meetod kontrollib grafiidi üleminekut grafeeniks
  3. Grafeenist ja kvanttäppidest valmistatud ülitundlik fotoandur
  4. Grafeeni akustiline alternatiiv
  5. Piesoelektriline grafeen
  6. Grafeen paljastas oma magnetilise loomuse
  7. Cambridge’is valmistati grafeentinti
  8. Leiutati uus grafeeni struktuur
  9. Teadlased vaatlesid esimest korda reaalajas grafeeni muutumist C60-fullereeniks
  10. Uued teadmised grafeeni-metalli vastastikmõjudest

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in