• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Vladimir Dogiel: “Mulliteema läheb kuumaks!”

21.03.2011 by Jaan-Juhan Oidermaa Leave a Comment

Kõigepealt, kui Fermi poolt vaadeldavaid mullistruktuure saab tõepoolest seletada sellega, et galaktika keskel asuv musta auk perioodiliselt tähti õgib, siis kuidas saaks seda teooriat kinnitada? Kas üksikute lööklainete avastamisest piisaks ning kui suur on üleüldse tõenäosus nende poolt põhjustatavaid efekte märgata?

Meie selgituse kohaselt on praegu vaadeldavad mullid miljon aastat tagasi toimunud energeetiliste sündmuste kaudne tagajärg. Seega on mõistetav, et originaalprotsess, mille käigus energia juba esimesel juhul vabanes, jääb kättesaamatuks. Siiski on meil võimalus vaadelda nende protsesside tagajärgi ning kasuaalsest allapooole töötada. Me töötame praegu selles suunas ja loodame töörühmaga aastalõpuks leida sekundaarsed efektid, mida kaasaegsete teleskoopidega vaadelda oleks võimalik.

Algse protsessi käigus vabanenud energia pidi olema tohutu. Teie enda hinnangu kohaselt ligikaudu kahe suurusjärgu võrra suurem, kui näiteks supernoovaplahvatuste käigus vabanev. Omatigi on just aktiivses tähesünniregioonis toimunud sagedasi plahvatusi tänapäeval vaadeldavate struktuuride tekkepõhjusena nähtud. Kui erinevad need protsessid on?

Energiat vabastab kahe nähtuse puhul täiesti erinevad protsessid. Esimesel juhul plahvatab täht selle sisemuses või pinnal toimuvate tuumareaktsioonide tagajärjel. Seejuures konserveeritakse arvestatav osa tähe koguenergiast tekkivas neutrontähes või mustas augus.

Teise stsenaariumi kohaselt rebitakse täht supermassiivse musta augu äärmuslike gravitatsioonijõudude poolt otseses mõttes ribadeks. Minu Iisraeli kolleegi Dr. Ayal’i tehtud numbriliste arvutuste kohaselt püütakse musta augu poolt kinni umbes pool täheainest, mis satub sündmuste horisondist sissepoole. Pool paisatakse aga valguselähedastel kiirustel ilmaruumi. Meie teooria kohaselt tõstavad just sellised nähtused galaktikakeskmes leiduva tolmu ning gaasi temperatuuri, mis viib lõppkokkuvõttes sünkrotonikiirguse ning pöörd-Comptoni efektini.

Üks mudeli parimatest külgedest on, et kuigi gaasi paigutus galaktikahalos on ebaühtlane, on moodustunud struktuurid võrdlemisi sümmeetrilised, samuti on uurimuses antud kvalitatiivsed hinnangud nende tegeliku ulatusega heas vastavuses. Kas midagi sellist saaks üldse tekkida, kui tähtedevahelise aine tihedus oleks mõneti teistsugune?

Üldisel juhul mitte. On mõneti õige võrrelda tekkinud mullistruktuure kui hiiglasliku vesinikpommiplahvatuse tagajärgedega. Viimase korral saab paiskuda lööklaine ainult maapinnaga ristuvas suunas, kuna atmosfääri tihedus on kordades väiksem kui maapinna oma. Meie mudeli puhul tuleb vastavad mõisted asendada lihtsalt tähtedevahelisehalo tihedusega.

Pages: 1 2 3

Filed Under: Arvamus, Arvamus ja Inimesed

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in