• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uurijad avastasid uue allika “rohelise” elektri tootmiseks

25.06.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Minnesota Ülikooli uurijad avastasid hiljuti uue ainesulami, mis muudab soojuse otse elektriks. See revolutsiooniline energia muundamise meetod on oma arengu algusjärgus, kuid see võib omada laialdast mõju keskkonnasõbraliku elektri tootmisele jääksoojuse allikatest.


Multiferriidne aine muutub soojenemise käigus järsult magneetiliseks. Pilt: Minnesota Ülikool

Uurijad väidavad, et ainet on potentsiaalselt võimalik kasutada soojuse püüdmiseks auto heitgaasist, mis ainet soojendaks, ning elektri tootmiseks hübriidauto aku laadimiseks. Teised võimalikud tulevased rakendusalad hõlmavad tehastest ja tuumajaamadest väljutatud soojuse püüdmist või ookeani temperatuurierinevuste ärakasutamist elektri tootmiseks. Meeskond uurib ka tehnoloogia võimalikku turustamist, kirjutab Physorg.com.

“Uurimustöö on väga paljulubav, sest see esitab täiesti uue meetodi energia muundamiseks,” sõnas Minnesota Ülikooli professor Richard James, kes kõnealust uurimustöö meeskonda juhtis. “See on samuti ülimalt “roheline” moodus elektri tootmiseks, sest jääksoojust kasutatakse elektri tootmiseks ilma süsihappegaasita.”

Aine loomiseks segas meeskond kokku elemente aatomitasandil, et luua uus multiferriitsulam Ni45Co5Mn40Sn10. Multiferriitsete ainete puhul kombineeruvad ebatavalised elastilised, magneetilised ja elektrilised omadused. Sulam Ni45Co5Mn40Sn10 saavutab multiferriitsuse, tehes läbi ülipöörduva faasimuutuse, mille käigus üks tahke aine muutub teiseks. Selle faasimuutuse käigus muutuvad sulami magneetilised omadused, mida kasutatakse ära energia muundamise seadmes.

Väikesemastaabilise demonstratsiooni käigus Minnesota Ülikooli laboratooriumis alustab teadlaste loodud aine mittemagneetilise ainena, mis  muutub temperatuuri vähesel tõstmisel järsult tugevalt magneetiliseks. Kui see juhtub, kogub aine endasse soojust ning toodab spontaanselt ümbritsevas spiraalis elektrit. Osa sellest soojusenergiast kaob hüstereesi protsessi käigus. Meeskond tegi aga olulise avastuse hüstereesi süstemaatiliseks minimeerimiseks faasimuutuse käigus.

Vaata lühikest videot aine äkilisest muutumisest magneetiliseks soojenemise käigus.

Allikas

Teadusartikkel: “The Direct Conversion of Heat to Electricity Using Multiferroic Alloys“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kas termotuumareaktori saladused peituvad Päikese tsüklonites?
  2. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  3. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  4. Volditav päikesepaneel
  5. Uus viis päikesepaneelide efektiivsuse parandamiseks
  6. Makani lendavad tuuleveskid võitsid ‘Läbimurde auhinna’
  7. ,,Ühes-potis” süntees – lihtsam ja kiirem tee efektiivsete päikeseelementideni
  8. Hübriid-päikesepaneelide abil saab nii elektrit kui ka sooja vett
  9. Uus meetod galliumarseniidist päikeseelementide valmistamiseks
  10. Ränist nanoauk-päikeseelemendid

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in