• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Tuntud tindiprinterite tehnoloogia võib anda päikeseenergeetikale uue suuna

30.06.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Tindiprinterid on odavad seadmed, mis on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt muutnud kodu ja kontoritöö ilmet, võib varsti kasu lõigata ka päikesepaneelide tootmine.

Oregoni Ülikooli OSU (Oregon State University) insenerid on avastanud uue viisi CIGS (loe lähemalt siit) tüüpi päikesepaneelide valmistamiseks kasutades selleks tindiprinterite tehnoloogiat. Meetod võimaldab 90 % ulatuses vähendada seni raisku läinud toormaterjali hulka, mis alandab oluliselt valmistoote hinda ja võimaldab seetõttu rakendada uusi tehnoloogiaid. Kõrgekvaliteetsed ja masstoodetavad kiletehnoloogiatel põhinevad seadmed võivad saada reaalsuseks.

Elektronmikroskoobiga jäädvustatud pildil on näha kalkopüriidist päikesepaneeli ristlõiget, mis on kõigest paari mikroni paksune. Vana tehnoloogia rakendamine uues kuues võib oluliselt tootmise hinda langetada. Allikas: ScienceDaily

Uurimustöö tulemused on avaldatud ajakirjas „Solar Energy Materials and Solar Cells“. Lisaks on tootmismeetodile võetud patent. Edasine uurimine peaks tõstma päikesepaneeli efektiivsust. Sihipärane töö võib viia uue põlvkonna tehnoloogiani päikeseenergeetika vallas. „Varem ei olnud keegi suuteline CIGS paneele printimistehnika abil valmistama, meie tegime selle ära,“ ütles üks teadlastest Chih-Hung Chang.

Osa leiutatud tehnika eelisest moodustab vähene kulumaterjali hulk. Aurufaassadestamisel on seevastu kulu suur. Tindiprinter-tehnika võimaldab madalate kuludega täpset vajalike mustrite loomist.

Enimlubavat uurimistööde fookuses olevat komposiitmaterjali nimetatakse kalkopüriidiks ehk CIGS. Lühendi iga täht esindab üht keemilist elementi, milleks on vask (copper), indium, gallium ja seleen. CIGS paneelidel on väga suur efektiivsus, üks kahe mikroni paksune kiht kaltsiopüriiti võib footonite energiat püüda sama hästi kui 50 mikroni paksune kiht analoogset ränimaterjali.

Uute avastuste valguses suutsid uurijad toota ”tinti”, mis võimaldab kaltsiopüriidi pinnale langevast valgusest kasulikuks energiaks muundada 5 %. OSU teadlaste väitel võib edasine uurimine viia efektiivsuse 12 %-ni, millest alates saaks toota tarbjale sobilikku päikesepaneeli.

Paralleelses uurimistöös, mida juhib OSU dotsent Greg Herman, uuritakse võimalikke alternatiivseid materjale, mis oleks veelgi odavamad ja tindiprint-trükkimiseks kõlbulikud.

Mõned päikesepaneelide tootmisviisid on väga ajamahukad, nõuavad kalleid vaakumtehnikaseadmeid ja ohtlikke kemikaale. OSU eksperdid üritavad nimetatud tõkkeid kõrvaldada, et saada keskkonnasõbralikum ja odavam valmistoode. Tootmishindade piisava alanemise ja tehniliste probleemide lahenemise korral võidakse jõuda nii kaugele, et päikesepaneelid valmistatakse otse katusematerjalidele, millega ületatakse järjekordne lävepakk taastuvenergia kasutusele võtmises.

’’Ohutuid, odavaid ja õhu käes stabiilseid trükivärve saab kergesti valmistada kontrollides vähemaksvate metallsoolade lähteainete koostist molekulaartasemel,’’ ütleb

Allikas: ScienceDaily

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Teadlased valmistasid esimese tervenisti süsinikupõhise päikesepaneeli
  2. Tuuleturbiin toodab nii elektrit kui ka vett
  3. Uus tiivikuteta tuulegeneraator kaks korda efektiivsem kui tavaline disain
  4. Grafeenipõhise fotoelemendi uus efektiivsusrekord
  5. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  6. Uut tüüpi grafeenipõhine patarei
  7. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  8. Värvilised päikesepatareid võivad muuta ekraanid efektiivsemaks
  9. Esimesed tuumaelektrijaamad Kuu ja Marsi asutustesse
  10. Paindlik päikeseenergia on teel

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in