• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Aerosooliosakeste elektriline laadumine bipolaarses ioonatmosfääris

11.07.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Atmosfääriõhk on keerulise koostisega. Peale gaasiliste komponentide leidub õhus ka hõljuvaid kondenseerunud aine osakesi, aerosooliosakesi, mis oma mõõtmetelt on gaasimolekulidest oluliselt suuremad. Aerosooliosakeste mõõtmeskaala on lai, läbimõõtudega 1,5 nanomeetrist kuni kümnete mikromeetriteni. Üheks huvipakkuvaks eriküsimuseks aerosooli uurimisel on olnud osakeste elektrilaengud. Juba XX sajandi alguses jõuti teadmiseni, et aerosooliosakeste elektrilaengud tekivad osakeste juhuslikel kokkupõrgetel veelgi väiksemate laetud osakestega, klasterioonidega. Klasterioonid on molekulide mõõtmete suurusjärgus, läbimõõtudega 0,3—1,5 nm ja kannavad ühte, negatiivset või positiivset elementaarlaengut. Klasterioonide tekkepõhjuseks atmosfääris on ioniseeriv kiirgus, kuid nad võivad tekkida ka tugevas elektriväljas, näiteks koroonalahenduses.

Joonis. Klasterioonide kohta leidub lisateavet dr. Aare Lutsu lühikirjelduses ‘Mis on klasterioonid’ http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/teadustoo/aerosool/klasterioonid/klasterioonid.html . Aare Luts koostas ka käesoleva esitluse illustreeriva joonise.

Juhuslikul kokkupõrkel klasteriooniga toimub laenguülekanne; aerosooliosake saab negatiivse või positiivse laengu lisaks varemkantud laengule. Klasterioon ise muutub neutraalseks klastriks. Niisuguseid laenguülekande protsesse kirjeldatakse matemaatiliselt diferentsiaalvõrranditega, mis sisaldavad teatavaid ioon-aerosool-kleepumiskoefitsiente. Kleepumiskoefitsiendid iseloomustavad laenguülekande kiirust ja neid defineeritakse mitmel viisil. Keskmistades sama läbimõõduga, kuid erinevate laengutega osakeste kleepumiskoefitsiendid üle kõikide laenguarvude, saadakse ekvivalentne kleepumiskoefitsient. Allpoolviidatud artiklis on uuritud ekvivalentse kleepumiskoefitsiendi arvutusvalemeid. Õnnestus lihtsustada ekvivalentse kleepumiskoefitsiendi arvutusvalemit statsionaarses olukorras kui osakese läbimõõt on üle 50 nm. Lihtsustamisel oli suureks abiks Poissoni summeerimisvalem, mis võimaldas aeglaselt koonduva lõpmatu rea summa asendada lihtsa analüütilise avaldisega.

Algallikas:
Salm, J. and Tamm, E. (2011) Dependence of the Ion-Aerosol Equivalent Attachment Coefficient on the Ratio of Polar Conductivities in a Steady State
Aerosol and Air Quality Research, Vol. 11, No. 3, 211- 217.

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in