• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Päikeseenergia kahekordne rekord

12.07.2011 by Stiina Kristal 1 Comment

UNSW päikeseelementide uurijate kahekordne maailmarekord lubab muuta päikeseenergia taskukohasemaks, sest uus tehnoloogia annab minimaalse lisakuluga märgatavat suurema efektiivsuse.

Patenteeritud laserprotsessi abil saavutasid teadlased mais oma 19,3 protsendilise efektiivsusega masstoodang-ränipõhise päikeseelemendiga uue maailmarekordi. Juunis parandasid nad oma tulemust 19,4 protsendi peale, kirjutab Physorg.com.

LDSE päikeseelemendi skeem.

Selliste elementide varaseim rekord oli 18,9 protsenti.

Uued elemendid on hästi võrreldavad 18 protsendilise efektiivsusega päikeseelementidega, mida tihti hoonete katustel kasutatakse.

Üks teadlastest, Dr Matt Edwards, sõnas, et rekord saavutati ilma eksootiliste materjalide või vahenditeta.

,,Nende rekordite huvitav aspekt on see, et me saavutasime need tulemused lühikese aja jooksul, kasutades tööstusstandarditele vastavaid räniplaate ning modifitseeritud tööstustandarditele vastavaid vahendeid,” sõnas ta. ,,See on samm lähemale selleni, et päikeseenergia maksaks sama palju kui söel põhinev elekter.”

Dr Edwardsi sõnul toodeti elemendid standartsetele p-tüüpi CZ räniplaatidele, saades odava päikeseelemendi, mis annab maailma mastaabis antud summa eest parima efektiivsuse.

Uued elemendid valmistati UNSW patenteeritud Laser Dopeeritud Selektiivse Kiirguri (Laser Doped Selective Emitter ehk LDSE) protsessi, milles kasutatakse võimsat laserit ning valgus-indutseeritud plaadistusprotsessi, mille abil elementide pindadele tekitati ülipeenikesed metallkontaktid, jättes nii valgusele võimsuse suurendamiseks rohkem vaba pinda.

LDSE tehnoloogia üks eelistest on fakt, et selle abil saab elementide efektiivsust suurendada juba olemasolevate paneelile prinditavate päikeseelementide tootmisliinide modifitseerimise abil.

Teadlased aga töötavad juba uue tehnoloogia kallal, milleks on kahe poolega LDSE (double-sided LDSE ehk D-LDSE), mis optimiseerib päikeseelementide esi- ja tagukülgesid, et anda kuni 22-protsendilist efektiivsust.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. California hakkab elektrit salvestama
  2. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  3. Elektrontransport värvipõhistes päikesepatareides
  4. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  5. Volditav päikesepaneel
  6. Uus viis päikesepaneelide efektiivsuse parandamiseks
  7. ,,Ühes-potis” süntees – lihtsam ja kiirem tee efektiivsete päikeseelementideni
  8. Hübriid-päikesepaneelide abil saab nii elektrit kui ka sooja vett
  9. Uus meetod galliumarseniidist päikeseelementide valmistamiseks
  10. Ränist nanoauk-päikeseelemendid

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Comments

  1. THOR-00 says

    14.07.2011 at 8:17 am

    No see on küll hea uudis, kui nüüd saaks odavalt toota ka kütuseelementidele neid mambraane oleks energiasalvestamise probleem kah lahendatud 😛

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in