• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Caltechi uurimus: vertikaalteljelised tuulegeneraatorid horisontaalteljelistest 10x efektiivsemad

17.07.2011 by Stiina Kristal 6 Comments

Siiani on tuuleenergia tootmisel domineerinud horisontaalse teljega tuulegeneraatorid. Nende suurust saab seadistada nii, et need ulatuksid kõrgele õhku, kus tuul puhub kiiremini ning toodab ühe generaatori kohta palju energiat (isegi 10 megavatise võimsusega tuulegeneraator ei ole enam kauges tulevikus), kuid Caltechi teadlaste sõnul võivad paremaks valikuks osutuda hoopiski vertikaalteljelised tuulegeneraatorid .

Hiljutises generaatorite asukohtate ja võimsuste kohta tehtud uurimuses leiti, et kuna vertikaalteljelisi generaatoreid saab paigaldada üksteisele lähemale, siis saab tänu nendele toota ruutmeetri kohta üle kümne korra rohkem energiat kui horisontaalteljeliste tuulegeneraatoritega, kirjutab Ecogeek.org.

Mitmetes katsetes, kus vertikaalteljelised generaatorid asetati kuuel erineval moel, leiti, et kui asetada generaatorid nii, et nende vaheline vahemaa võrdub turbiini nelja diameetriga, siis kaob turbiinide vahel ära igasugune aerodünaamiline interferentsi. Horisontaalteljeliste tuulegeneraatorite vahele peab jääma vähemalt 20 diameetri suurune vahemaa, et aerodünaamilist interferentsi kaotada – see tähendab seda, et iga generaatori vahel peab olema vähemalt miil tühja maad. Kuus vertikaalteljelist generaatorit tootsid 21 kuni 47 vatti ruutmeetri kohta, samas kui võrreldav horistontaalteljeliste turbiinide kogum toodab kõigest kaks kuni kolm vatti ruutmeetri kohta.

Samuti leiti uurimuses, et kui üksteise kõrval asuvad vertikaalteljelised tuulegeneraatorid pöörlesid vastassuunas, siis pöörlesid need kiiremini, sest vastasuunalised pöörded vähendasid iga turbiini hõõrdejõudu, suurendades nende efektiivsust veelgi.

Et vertikaalteljelisi tuulegeneraatoreid veelgi kiita, siis tuleks mainida, et need on ka odavamad, väiksemad ja vähem silmatükkivad, tänu millele neid saab paigaldada paljudesse kohtadesse, kus horistontaalteljeliste turbiinide paigaldamine on võimatud.

Allikas

Teadusartiklid on saadaval Caltechi kodulehel.

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kas termotuumareaktori saladused peituvad Päikese tsüklonites?
  2. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  3. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  4. Volditav päikesepaneel
  5. Uus viis päikesepaneelide efektiivsuse parandamiseks
  6. Makani lendavad tuuleveskid võitsid ‘Läbimurde auhinna’
  7. ,,Ühes-potis” süntees – lihtsam ja kiirem tee efektiivsete päikeseelementideni
  8. Hübriid-päikesepaneelide abil saab nii elektrit kui ka sooja vett
  9. Uus meetod galliumarseniidist päikeseelementide valmistamiseks
  10. Ränist nanoauk-päikeseelemendid

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Comments

  1. Madis says

    17.07.2011 at 8:21 pm

    Mulle on sama sisuga artikkel juba mitme aasta eest silma jäänud – kahjuks ei pannud sellel järjehoidjat. Üks lisaeelis on vertikaalsel teljel veel – generaatorit ei pea kõrge posti otsa upitama, mistõttu selle hooldamine/paigaldamine on lihtsam ja ka post ei pea nii suur olema.

  2. Madis says

    17.07.2011 at 8:25 pm

    Veel: olen ammu imestanud, MIKS siis need vertikaalsed ei ole nii populaarseks muutnud, et neist rohkem juttu oleks. Kas tõesti on nende tootmise masinavärgi inertsus nii suur, et teistsugused variandid on välistatud?

    Meenus veel üks eelis: traditsioonilisel tuulikul on muutuva profiiliga labad, mille tootmine on keeruline. Vertikaalse teljega tuuliku labad on kogu ulatuses ühesuguse profiiliga.

  3. Stiina Kristal says

    17.07.2011 at 11:40 pm

    Ilmselt hakati vertikaalteljelisi lihtsalt enne tootma, mistõttu kõik tehased on sellele orienteeritud ning ümberorienteerumine nõuab aega ja raha.

    S.

  4. Madis says

    18.07.2011 at 4:32 pm

    Arvamusi on muidugi ka vastupidiseid:
    http://www.motherearthnews.com/Renewable-Energy/2008-02-01/Wind-Power-Horizontal-and-Vertical-Axis-Wind-Turbines.aspx

  5. Jüri says

    19.07.2011 at 10:08 am

    Elektritarbija ei osta elektrit mitte selle järgi, mitmelt ruutmeetrilt energia on saadud, vaid mitu raha temalt kWh eest küsitakse. Ehk kui nende vertikaalsetega on odavam, siis tuld!

    Kaldun arvama, et ei ole odavam, küllap neid katsetajaid praeguse taastuvenergia buumi tõttu on küll ja veel, aga seni ei tasu ära…

    Artiklis räägitakse võimalusest saada rohkem energiat sama pargi pindalalt – kui tuulepargi omanik peaks maksma kogu pargi pindalalt miskit maksu, siis hakkaks ilmselt asi ilmet võtma, aga ka toodetud energia hind oleks siis kõvasti kallim.

  6. Jüri says

    19.07.2011 at 11:54 am

    Pigem on kummaline see, et kaasaegsed suured tuulikud on peamiselt kolmelabalised (rusikareegel – mida kiirem pöörlemine, seda vähem labasid)- pöörlevad nad ju suhteliselt aeglaselt ja vahepeal puhub kahe laba vahelt hulk tuult niisama. Pealegi – pikkade labade tootmine on keerukas ja kallis. Huvitav, et pole optimaalsem teha näiteks neljalabalisi…?

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in