• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Komeedi koostisained moodustuvad kõrgel temperatuuril

4.08.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Komeedid on jäised kehad, samas on nad moodustunud väga kõrgetel temperatuuridel formeerunud ainetest. Kust aga need ained tulevad? Uurijad UTINAMi Instituudis (CNRS/Université de Besançon) pakkusid nüüd välja sellele fenomenile füüsikalise selgituse. Nad demonstreerisid, kuidas need ained on migreerunud päikesesüsteemi kuumimatest osadest selle välimistesse piirkondadesse enne komeetide koostisosadeks muutumist.

15. jaanuaril 2006. aastal tõi NASA Stardust Missioon peale kaheksa-aastast reisi komeedilt nimega Comet Wild 2 tolmu tagasi Maale. Komeedid moodustuvad väga madalatel temperatuuridel (umbes -223°C). Ometi paljastasid analüüsid, et Comet Wild 2 on moodustunud kristallilistest silikaatidest ja CAI-dest (Calcium-Aluminium-rich Inclusions – kaltsiumi-alumiiniumirikastest kooslustest). Arvestades, et nende mineraalide süntees vajab väga kõrgeid temperatuure (üle 727°C), siis kuidas selgitada nende esinemist komeetides? uurib ScienceDaily.com.

Fotoforeesise mõju osakesele ürgses udukogus: osake liigub Päikesele vastassuunas gaasirõhkude variatsiooni tõttu, mis kuumeneb “päikesepoolsel” ja jahtub “pimedal” küljel. Pilt: O. Mousis.

Meeskond UTINAM (CNRS/Université de Besançon) on koostöös mitmete rahvusvaheliste uurijatega andnud sellele küsimusele vastuse füüsikalise fenomeni fotoforeesi alusel. See on jõud, mis sõltub kahest parameetrist: päikesekiirguse intensiivsusest ja gaasi survest. Päikesesüsteemi sünnil moodustuvad komeedid protoplanetaarsest kettast. Noore tähe protoplanetaarne ketas on seda ümbritsev gaasi ja tolmu sõõr, milles planeedid tõenäoliselt formeeruvad. Selle ketta sees “kasteti” segu tahketest, mõnest mikronist mitme sentimeetri suurusvariatsiooniga osakestest hõredasse päikest läbilaskvasse gaasi.

Uurijate sõnul liikusid osakesed ketta välimistesse piirkondadesse fotoforeesi mõjul. Päikesekiirguse toimel oli osakese üks pool kuumem kui teine ning nõnda modifitseerus gaasimolekulide käitumine osakeste pinnal: “päikeselisemal” poolel olid molekulid ebastabiilsemad ning liikusid kiiremini kui “külmemal” poolel. Olles põhjustanud nõnda erinevusi rõhus, liigutas see ebatasakaal osakesi Päikesest eemale.

Teadlased seletasid fotoforeesi fenomeni lahti digitaalsete simulatsioonide abil. Nad demonstreerisid, kuidas Päikese lähedal asuva protoplanetaarse ketta sisemises, kuumas piirkonnas moodustunud kristalliliste silikaatide osakesed migreerusid selle välimistesse, külmematesse piirkondadesse enne komeetide formeerumises osalemist. See uudne füüsikaline selgitus võib anda selgituse teatud tolmuringide positsiooni kohta protoplanetaarsetes ketastes ning seega anda uut teavet planeetide moodustumise tingimuste kohta.

Allikas

Teadusartikkel: “Photophoretic Transport of Hot Minerals in the Solar Nebula“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kosmos massidesse – idufirmad ja androidsatelliidid
  2. Löökkraatrid kui elu allikad
  3. Jupiteri kuu Europa on veerikkam kui Maa
  4. Kandiline galaktika
  5. Aksionid võivad selgitada liitium-7 vähesust tumeaine teoorias
  6. Grafeeni kaksikkiht käitub kui isolaator
  7. Marsi liikuvad liivaluited
  8. NASA katsetas Arizona kõrbes elamumoodulit
  9. Saturni jäise kuu pinna all võivad olla ookeanid
  10. Paul Davies: Kõhedust tekitav vaikus

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in