• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Berkeley teadlased pikendasid vanakoolimeetodil akude töötsüklit

30.09.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

LBNL (Lawrence Berkeley National Laboratory) laboratooriumis töötati välja uudne liitium-ioon akude elektroodide valmistamise meetod, mis võimaldab energiasalvestusseadmete töötsüklit oluliselt pikendada. Tehnoloogia teeb eriliseks asjaolu, et see põhineb vanadel meetoditel ega nõua seetõttu tootmises lisakulutusi.

Vasakul pildil on kujutatud ränielektrood enne- ja paremal pärast 32 töötsüklit. Uus lisand aitab edaspidi ränielektroodi koos hoida, pikendades akude töötsüklit.

Meetod seisneb väga hea elektrijuhtivusega polümeerse sideainega suure energiamahutavusega elementide, näiteks räni ja tina, koos hoidmises. Tavaliselt on need elemendid elektroodmaterjalidena ebastabiilsed. Berkeleys välja töötatud polümeerse sideainega valmistatud ränianoodidega liitium-ioon akud mahutasid lisandita akudest 30 % võrra rohkem energiat.

Liitium-ioon akut laadides toimub anoodi poolt liitiumi ioonide haaramine. Mida rohkem ioone anood hoida suudab, seda suurem on aku energiamahtuvus. Räni on enimlubavaid anoodmaterjale, mis suudab käibel olevate akude anoodmaterjalist grafiidist 10 korda rohkem laengut koguda.

Probleemiks on laadumistsükli jooksul ränielektroodi kolme kuni neljakordne paisumine ja kahanemine, mis murendab elektroodi ja põhjustab mahtuvuse vähenemist. Teadlaste sõnul muutub juba pärast paari töötsüklit räniaatomite vahemaa nii suureks, et katkeb elektroodi võime laengut edasi anda.
Turustatavad anoodid kaetakse lahustiga segatud grafiidiosakeste massiga. Protsess on lihtne ja odav. Berkeley teadlased kasutasid vana tehnoloogiat ja valmistasid analoogse elastse sideaine, millega räniosakesi koos hoida. Sideaine toimel räniosakeste vahemaa töötsüklite käigus oluliselt ei muutu.

Prototüüpanoode katsetati enam kui 650 töötsüklil. Leiti, et anoodis säilis energiatihedus 1400 millivatt-tundi grammi kohta. Seda on neli korda rohkem kui käibelolevates anoodides. Terviklik liitum-ioon prototüüpaku mahutas eelkäijatest 30 % rohkem energiat. Berkeley töörühma väitel võib nende tehnoloogiat rakendada ka teistele, näiteks tina-anoodidel põhinevatele akutüüpidele.

Allikas: Technologyreview

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Efektiivsemate täisorgaaniliste katalüsaatorite tootmine kütuseelementide tarbeks
  2. Solaarlennuki reisis ilma tõttu viivis
  3. Saksa teadlased valmistasid väikese metallstruktuuri integreeritava termoelektrilise generaatori
  4. Süsiniknanotorude realistlikud rakendused
  5. Soome teadlased leidsid viisi, kuidas kütuseelemente odavamalt toota
  6. Plii-happe aku saladus lahendatud
  7. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  8. Värvustundlikud päikesepatareid püstitasid rekordi
  9. Kütuseelement, mis puhastab vett ja toodab elektrit samaaegselt
  10. Y.Vilenchik, E.Peled ja D.Andelman: Naftasõltuvusest priiks

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in