• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

ESA: Veenusel on osoonikiht

10.10.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoselaev Venus Express avastas Veenuse atmosfääri ülemisest osast osoonikihi. Selle omaduste võrdlemisel Maa ja Mardi osoonikihtidega saavad teadlased täpsustada andmeid elu otsingul teistel planeetidel.

Kunstniku kujutus Venus Express kosmoselaevast. Pilt: ESA - D. Ducros

Venus Express tegi oma avastuse, kui jälgis tähti, mis asuvad täpselt planeedi äärel, paiste seega läbi selle atmosfääri. Kosmoselaeva SPICAV instrument analüüsis tähtedelt tulevat valgust, otsides atmosfäärile omaste gaaside jälgi, kui need kindlatel lainepikkustel olevat valgust neeldasid, kirjutab Sciencedaily.com.

Osoonikiht oli detekteeritav, sest see neelas osa tähelt lähtunud ultraviolettkiirgusest. Osoon on molekul, mis koosneb kolmest hapniku aatomist. Arvutimudelite kohaselt tekib Veenusel osoon siis, kui päikesevalgus süsinikdioksiidi molekule lõhustab ning seega hapniku molekule vabastab.

Seejärel kantakse need molekulid tuule abil planeedi öisele küljele, kus need nii kahe- kui ka kolmeaatomilisteks ühenditeks kombineeruvad.

,,Need tulemused annavad meile olulised piirangud Veenuse atmosfääri mõistmisel,” sõnas Franck Montmessin, kes uurimust juhtis. Lisaks võivad need tulemused olla heaks võrdlusmaterjaliks elu otsimisel teistelt planeedidelt. Seni on osoonikihi olemasolu tähendatud vaid Marsi ja Maa atmosfääris.

Mõned astrobioloogid on arvamusel, et süsinikdioksiidi, hapniku ja osooni samaaegne olemasolu atmosfääris võimaldab öelda, kas planeedil võiks leiduda elu. See võimaldaks tuleviku teleskoopidel vaadelda teiste tähtede ümbruses leiduvaid planeete ning hinnata nende elamiskõlblikkust. Antud uurimustöö tulemused ütlevad aga, et osooni kogus on äärmiselt oluline.

Marsi atmosfääris leiduv vähene osoon ei ole tekkinud elu tagajärjel. Seal tekib see valguse poolt lõhustatavate süsinikdioksiidi molekulide tõttu. Ka Veenus toetab nüüd seda vaadet, et vähene kogus osooni võib tekkida ka mitte tingimata elu olemasolu tagajärjel. Veenuse osoonikiht asub umbes 100 kilomeetri kõrgusel, mis on ligi neli korda kõrgemal kui Maa osoonikiht, kuid samas on see sada kuni tuhat korda väiksema tihedusega.

Astrobioloogide teoreetiliste uurimuste kohaselt peab planeedi osoonikihi sisaldus olema vähemalt 20% Maa omast selleks, et selle tekkepõhjuseks saaks pidada elu olemasolu. Uued tulemused toetavad seda teooriat, sest Veenuse puhul jääb tase antud arvust oluliselt madalamale.

,,Me saame neid tulemusi kasutada, et testida ja parandada teistel planeetidel leiduva elu leidmise stsenaariume,” sõnas Dr Montmessin.

Isegi kui Veenusel elu pole, toob osoonkihi olemasolu selle Maale ja Marsile sammu võrra lähemale – kõigil kolmel planeedil on osoonikiht.

,,Osoonikihi avastamine ütleb palju Veenuse atmosfääri ringluse ja koostise kohta,” lausus Håkan Svedhem, üks Venus Expressi missiooni teadlasi. ,,Lisaks sellele tõestab see taaskord kiviste planeetide sarnasust ning näitab, kui oluline on uurida Veenust, et neid kõiki mõista.”

Allikas

Teadusartikkel: “A layer of ozone detected in the nightside upper atmosphere of Venus“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Cassini avastas Saturni kuul Titanil troopilisi järvi
  2. Uurimus: meie Päikesesüsteemi sarnased süsteemid võivad normiks olla
  3. Saturni jäise kuu Dione ümber on hapnikku
  4. Uued tõendid keerukate molekulide olemasolust Pluuto pinnal
  5. Tormine Saturn
  6. Tätoveeritud Mars
  7. Võõras maailm on mustem kui süsi
  8. Andmed NASA kosmoselaevalt: Marsil leidub voolavat vett
  9. Paul Davies: Kõhedust tekitav vaikus
  10. Maavälise elu otsingud

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kauged planeedid, Maavälise elu otsingud

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in