Uurijad Valencia Polütehnilisest Ülikoolist (Universitat Politècnica de València), Hispaania Riiklikust Teadusnõukogust ja Valencia Ülikoolist on teinud järjekordse sammu „akustilise avastamatuse“ saavutamise suunas – loodi uus kahedimensiooniline akustilise varjeseadme prototüüp. Kui kindla sagedusega helilained jõuavad varjatava objektini, käituvad helilained nii, justkui objekti polekski seal. Seesugust varjamist võimaldab seadme koostisosade ühismõju.
Mitme uurimismeeskonna ühistööna välja arendatud akustiline varjekeep koosneb 120 alumiiniumsilindrist, mille läbimõõduks on 15 millimeetrit. Alumiiniumsilindrid ümbritsevad 22,5 sentimeetrise läbimõõduga silindrit. Iga silindri asukoht seadmes on määratud optimisatsioonitehnikate abil, mis põhinevad geneetilistel algoritmidel (numbrilised algoritmid, mis jäljendavad Darwini evolutsiooni), kirjutab ScienceDaily.com.
„Käesolev uurimustöö täiendab meie meeskonna panuseid akustilise avastamatuse saavutamisel. Selle uudsus seisneb aga geneetiliste algoritmide kasutamises,“ sõnas José Sánchez-Dehesa, Valencia Polütehnilise Ülikooli Lainenähtuste Grupi juht.
Pilt: RUVID
Uurijad on näidanud, et kindla sagedusega helilained – 3061 Hz, 100 Hz-se ribalaiusega – säilitavad oma originaalmustri nii objekti ümber liikudes kui sellest möödudes. „See on esimene akustilise avastamatuse katseline demonstratsioon, mida oleme oma laboris arendanud. Uus prototüüp sillutab teed tulevastele kõrgema ribalaiusega seadetele, mis töötavad isegi kolmedimensiooniliste objektide puhul,“ lisas Sánchez-Dehesa.
Mis puutub praktilistesse rakendustesse, sõnab Sánchez-Dehesa, siis teadlastel on siiski veel pikk tee ees: „Teeme hetkel alusuuringuid. Kui see osutub edukaks, on meie uurimustööd võimalik tulevikus rakendada näiteks linnakeskkonna akustika parandamiseks, auditooriumide heliisolatsiooni tarbeks või ka helikindlamate kiivrite välja töötamisel.“
Teadusartikkel: ,,Acoustic cloak for airborne sound by inverse design“
Leave a Reply