Noored kihnlased õpivad füüsikat video vahendusel

Universitas Tartuensis kirjutab 19.09 lehes meie tegemistest järgnevalt:

Sel õppeaastal käib Kihnu koolis osa õppetööst video vahendusel. Uuendusliku videosilla idee ja tehnilise lahenduse pakkusid välja Tartu Ülikool ja Eesti Füüsika Selts.

Kihnu 8. ja 9. klassi füüsikatunde ei kolitud Internetti nalja pärast, vaid TÜ Füüsika Instituudi õppedirektori Kaido Reivelti sõnul võeti asi ette südamevalu sunnil.

Videosild kindlustab, et ka Kihnu õpilaste seast võib tulevikus tulla füüsikaüliõpilasi. (Foto: PM/SCANPIX, Mihkel Maripuu)

«Kuigi praegu on reaalteaduste õpetajate vastuvõtunumbrid ülikoolis hakanud suurenema, on vahepealne auk siiski sügav,» osutas Reivelt muret tekitavale õpetajate puudusele Eesti koolides ning põhjusele, miks teadlased on pannud põhikooli õppetegevusele õla alla. Kihnu koolis ei ole erialakoolitusega füüsikaõpetajat olnud enam kui viis aastat.

Füüsikud alustasid Kihnus õpetajatööd tegelikult juba eelmisel õppeaastal, kui sõideti ise saarele tunde andma. Siis koondati kogu veerandi füüsikatunnid kahele pikale füüsikat täis päevale.

Praegune korraldus on Kihnu kooli direktori Lea Jõgisuu sõnul samm edasi. Iganädalane koolitöö pole õpilastele sedavõrd väsitav ning tundide suurem hajutatus võimaldab õpitul paremini kinnistuda.

Kogu tegevus näeb välja nagu tavaline tund, kus õpetajal on võimalik õpilasi ka küsitleda ning saada Skype’i vahendusel reaalajas vastuseid. Ainus, millest osalejad tunnis sõltuvad, on Internet ja elekter.

Selles, et videotunnid pole põhikoolis kõige parem õpetamisviis, on ühel meelel nii Jõgisuu kui ka Kihnu kooli uus füüsikaõpetaja, Tartu Reiniku Gümnaasiumi õpetaja Enn Ööpik. «Inimest klassi ees ei asenda keegi,» kinnitasid mõlemad.

Ettevõtmisesse uskujaid oli Ööpiku sõnul alguses vähem kui optimiste. Ometi andis Ööpik hea meelega nõusoleku uues projektis osaleda. «Kahtlusi on, aga proovima peab,» ütles ta ning lisas, et pealegi on see palju parem variant, kui tunnid ära jätta.

Ka Tiigrihüppe sihtasutus, kes toetab projekti Eesti Füüsikute Seltsi tegevuse kaudu ning kelle missioon on koolihariduse kvaliteedi parandamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisega, jääb vaoshoituks.

Tiigrihüppe projektijuhi Aimur Liiva sõnul on videotund ainult üks viis, kuidas kasutada hariduses tehnilisi võimalusi ja paraku on see ka kõige kallim ning rohkete tehniliste probleemidega.

Liiva ei pea tõenäoliseks, et videoõpe võiks hakata põhikoolis väga laialt levima. See peaks tema sõnul jääma ikkagi vaid hädalahenduseks erakorraliste olukordade puhul nagu Ruhnus või Kihnus.

Füüsikute katset uurida välja, kas teoreetiliselt võimalikud asjad end koolikeskkonnas ka tegelikult õigustavad, peab ta siiski äärmiselt huvitavaks. Ning kui asi annab lootust, siis on Liiva sõnul kindlasti mõtet minna teemaga edasi.

Kihnu kooli direktor aga tunnistab, et ehkki järeldusi teha on veel vara, võib juba praegu kindlalt öelda, et videosilla kaudu saab nii õppida kui ka õpetada. Samuti on ta õnnelik, et koolis on lõpuks füüsikaõpetaja, olgu või video vahedusel. «See annab meile kindlusetunde.»