Täna lõppes reedel alanud järjekorras kaheksas Eesti Füüsika Seltsi ja doktorikooli “Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad” korraldatav täppisteaduste sügiskool. Üritus toimus, nagu ka eelmisel aastal, Jõgevamaal Kalevipoja veetud äkkevagude vahele peidetud Voore küla külalistemajas. Paralleelselt toimus Voorel Eesti tungengisatelliidi ESTCube sügisene koosolek, mille raames tehti tööd, arutati tähtsamaid kuupäevasid ja tegevuskavasid (loe siit).
Osa seltskonda.
Lektorite ja kuulajate seltskond oli rahvusvaheline ja käsitletud teemade valdkond lai. Pärast avasõnasid ja esimesi tutvumisi alustas loenguteseeriat Tartu Ülikooli teadlane Aarne Männik, kes käsitles atmosfäärifüüsika uurimist Eesti Keskkonnaobservatooriumis. Edasi juureldi teadusfilosoofilistel teemadel Tartu Ülikooli dotsendi Endla Lõhikivi juhatusel. Loengu ametlik pealkiri oli „Teadus kultuuris ja kultuur teaduses: Eesti füüsika kui töökeskkonna kultuuri uuringust 2005-2008.“ Tartu Ülikooli füüsika instituudi tegemisi tutvustas akadeemik ja vanemteadur Vladimir Hiznjakov. Päevale pani punkti Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi professor Agu Laisk julge loenguga teemal;“Mis on elu mõte?“ Selgus, lihtsustatult, et elu mõte on seoste, määratuse, korra ja informatsiooni loomine. Õppimine, töötamine, loomine, füüsise ja aju täiustamine, mille aluseks on reprodutseerimine ja paljunemine, inimeste vaheliste seoste arendamine, perekonna, seltside, gruppide, parteide ja muu sarnase kaudu.
Teist sügiskooli päeva alustas Tartu Ülikooli loodus- ja
Harry Lehto rääkimas maavälise elu võimalikest vormidest
tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noormaa Eesti tudengisatelliidi ESTCube missiooni ülevaatega. Samal ajal tegid satelliidiehitajad konverentsisaali teisel korrusel usinalt tööd. Jutujärje tõi tagasi maalähedasele orbiidile Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi õppedirektor Kaido Reivelt, kes rääkis lähemalt Eesti Füüsika Seltsi tegemistest. Kosmosest ja Eesti Füüsika Seltsist märksa väiksematest asjadest, elementaarosakestest, vestis otse kiirendi kuumalt rindelt Skype-i vahendusel CERNi ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadustöötaja Andi Hektor. Tallinna Tehnikaülikooli Biorobootika Keskuse juhataja Maarja Kruusmaa andis kuulajatele ülevaate biorobootikast. Loengu lõpus selgus, et ka surnud kalad oskavad ”ujuda”. Kvantkrüptograafia olemusele heitis valgust Tartu Ülikooli teadlane Dominique Unruh. Elektroaktiivsetest komposiitmaterjalidest, eeskätt süsinik-polümeer komposiidist (CPC, carbon polymer composite), informeeris TÜ keemiamagistrant Friedrich Kaasik. Soome Aalto Ülikooli teadlane Meelis Sildoja tutvustas optilist metroloogiat ja selgitas, miks tahetakse valgustugevuse ühikut kandelat (cd) ümber defineerida. Teisele päevale pani punkti Turu Ülikooli professor ja astronoom Harry Lehto loenguga astrobioloogiast.
Pühapäeva hommikul äratas inimesed energilise jutuga üles akadeemik ja Tartu Ülikooli professor Enn Lust, kes haris kuulajaskonda meil ja mujal arendatavatest kõrgtehnoloogilistest materjalidest ja lahendustest, mis tagaksid inimkonna jätkusuutliku arengu. Sügiskoolile pani punkti Eesti teaduse tippkeskuse Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskuse (CENS) teadlane Jaan Kalda teemaga;“Komplekssüsteemidest meis ja meie ümber.“
Terve Sügiskool oli, nagu elu ikka, kokkuvõttes mittelineaarne. Ei olnud nii, et kaks inimest said kokku, vestlesid mingil teemal ja läksid siis sotsiaalsest superpositsioonist täiesti neutraalselt lahku. Iga käinu võttis kaasa midagi uut, olgu siis informatsiooni või selle sünteesi. Loengute vahele mahtusid lõunasöögid, loengutevälised omavahelised vestlused, male, kaardimängud ja mõnus õhtune saun. Järgmise korrani!
Leave a Reply