• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uus nanostruktuur, mis neelab laias ulatuses valgust iga nurga alt

14.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

CalTechi teadlased võtsid esmalt Koray Aydini esitatud idee ning valmistasid uue nanostruktuuri, mis neelab igasuguse polarisatsiooniga valgust praktiliselt iga nurga alt. Praeguseks on see uus plasmooniline materjal tõestanud, et see suudab muundada valguse soojuseks, võimaldades seega potentsiaalseid rakendusi päikeseenergia tehnoloogiates.

Päikesepaneelid.

Teadlased on juba aastaid päikesepaneelide efektiivsuse kallal töötanud, et nende maksumust vähendada ja seega nende kasutamist propageerida. Probleemiks on see, et praegused päikesepaneelid põhinevad ränil, mille tootmine on võrdlemisi kulukas. Püüded selle kogust vähendada on viinnud efektiivsuse vähenemiseni, jäädes seega vaid unistuseks. Nüüd paistab aga olevat teinegi viis sellele probleemile lähenemiseks. CalTechi teadlaste loodud uue materjaliga saab katta praegused olemasolevad päikesepaneelid, muutes need palju efektiivsemaks. See tähendab seda, et paneelides oleva ränikihi saab teha õhemaks, saades ikkagi kokkuvõttes efektiivsema lõpptoote. Seda kõike tänu sellele, et see uus materjal neelab rohkem valgust kui selleni jõuab tänu materjali poolt põhjustatavale hajumisele, kirjutab Physorg.com.

See uus plasmooniline materjal on valmistatud hõbedast ning see vormiti trapetsitest koosnevateks ridadeks, mille äärtes on suurel hulgal erineva kujuga  ,,kühmukesi,” tänu millele valgus erinevatel viisidel paindub. Tulemuseks on materjal, mis suudab neelata kuni 70% nähtava valguse spektrist. Et muuta materjal ka polarisatsioonist sõltumatuks, asetati selle peale 90-kraadise nurga all veel teinegi kiht sama materjali.

Neelates rohkem valgust, suudab uus materjal muundada sama koguse valgust rohkemaks soojusenergiaks kui ükski teine materjal. Järgmiseks sammuks on mõelda välja, kuidas seda neeldunud lisavalgust paremini elektriks muuta ning seda ka erinevate materjalide abil teha.

Allikas

Teadusartikkel: “Broadband polarization-independent resonant light absorption using ultrathin plasmonic super absorbers“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  2. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  3. Päikesepaneeli kurrutatud pind tõstab efektiivsust
  4. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  5. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  6. Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
  7. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  8. Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali
  9. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  10. Efektiivsemad orgaanilised päikeseelemendid

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in