CalTechi teadlased võtsid esmalt Koray Aydini esitatud idee ning valmistasid uue nanostruktuuri, mis neelab igasuguse polarisatsiooniga valgust praktiliselt iga nurga alt. Praeguseks on see uus plasmooniline materjal tõestanud, et see suudab muundada valguse soojuseks, võimaldades seega potentsiaalseid rakendusi päikeseenergia tehnoloogiates.
Päikesepaneelid.
Teadlased on juba aastaid päikesepaneelide efektiivsuse kallal töötanud, et nende maksumust vähendada ja seega nende kasutamist propageerida. Probleemiks on see, et praegused päikesepaneelid põhinevad ränil, mille tootmine on võrdlemisi kulukas. Püüded selle kogust vähendada on viinnud efektiivsuse vähenemiseni, jäädes seega vaid unistuseks. Nüüd paistab aga olevat teinegi viis sellele probleemile lähenemiseks. CalTechi teadlaste loodud uue materjaliga saab katta praegused olemasolevad päikesepaneelid, muutes need palju efektiivsemaks. See tähendab seda, et paneelides oleva ränikihi saab teha õhemaks, saades ikkagi kokkuvõttes efektiivsema lõpptoote. Seda kõike tänu sellele, et see uus materjal neelab rohkem valgust kui selleni jõuab tänu materjali poolt põhjustatavale hajumisele, kirjutab Physorg.com.
See uus plasmooniline materjal on valmistatud hõbedast ning see vormiti trapetsitest koosnevateks ridadeks, mille äärtes on suurel hulgal erineva kujuga ,,kühmukesi,” tänu millele valgus erinevatel viisidel paindub. Tulemuseks on materjal, mis suudab neelata kuni 70% nähtava valguse spektrist. Et muuta materjal ka polarisatsioonist sõltumatuks, asetati selle peale 90-kraadise nurga all veel teinegi kiht sama materjali.
Neelates rohkem valgust, suudab uus materjal muundada sama koguse valgust rohkemaks soojusenergiaks kui ükski teine materjal. Järgmiseks sammuks on mõelda välja, kuidas seda neeldunud lisavalgust paremini elektriks muuta ning seda ka erinevate materjalide abil teha.
Teadusartikkel: “Broadband polarization-independent resonant light absorption using ultrathin plasmonic super absorbers“
Leave a Reply