• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali

24.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Materjalid, mis kiirgavad pärast valgustamist nähtavat valgust, on tavalised, ning neid võib leida kõikjal alates hädasignaalidest kuni pimedas helendavate kleepsudeni. Senini pole aga teadlastel õnnestunud valmistada materjale, mis kiirgaksid infrapuna lähedasi lainepikkusi – spektri osa, mida saab näha vaid spetsiaalsete pimedas nägemist võimaldavate prillidega.

Georgia Ülikooli teadlased valmistasid uue materjali, mis kiirgab pika aja jooksul pidevalt infrapuna lähedast valgust kõikest pärast ühte minutit valgustamist. Materjali segamisel värviga joonistasid teadlased oma ülikooli logo, mille helendust saab näha vaid spetsiaalsete prillidega. Pilt: Zhengwei Pan/UGA

Äsja teadusajakirjas Nature Materials avaldatud artiklis kirjeldavad aga Georgia Ülikooli teadlased uut materjali, mis kiirgab kauakestvalt infrapuna lähedast valgust pärast kõigest ühte minutit valgusega valgustamist. Materjali välja töötanud teadlaste sõnul võib see materjal tuua revolutsiooni nii meditsiinidiagnostikasse, sõjatööstusesse kui ka õiguskaitsebüroodesse, olleks ,,salajaseks” valgusallikaks, ning olla ka aluseks uutele üliefektiivsetele päikesepaneelidele, kirjutab Physorg.com.

,,Viies selle materjali hoonest välja, annab selle 1 minutiline valgustamine 360 tundi kestva infrapuna lähedase kiirguse,” sõnas üks artikli peaautoreid Zhengwei Pan. ,,Seda saab fluorestseeriva valguse abil aktiveerida ka sisetingimustes, ning sel on mitmeid võimalikke rakendusi.”

Uudset materjali saab toota nanoosakestena, mis kinnituksid vähirakkudele, tänu millele arstid saaksid nende asukohta jälgida. Sõjatööstuse ja õiguskaitse jaoks saaks sellest materjalist valmistada väikeseid keraamilisi kettakesi, mis oleksid vastavaid prille kandvatele isikutele valgusallikaks. Materjali saab muuta ka pulbriks ning segada värviga, mille helendus on nähtav vaid valitutele.

Materjali põhielemendiks on kolmevalentne kroomi ioon – infrapuna lähedase kiirguse hästituntud tekitaja. Valguse kätte asetades liiguvad selle põhiolekus olevad elektronid kiiresti kõrgematele energiatasemetele. Oma põhiolekusse naastes vabaneb nende energia infrapuna lähedase kiirgusena. See kiirgusaeg on tavaliselt lühike – vaid mõni millisekund. Pan’i materjali uudsus seisneb selles, et selle keemiline struktuur sisaldab ,,lõksude” labürinti, kuhu vabanenud energia lõksustub ning pikemaks ajaks salvestub. Kui salvestatud energia toatemperatuuril tagasi kroomi ioonidesse vabastatakse, kiirgab materjal pidevalt kuni kahe nädala jooksul infrapuna lähedast valgust.

Teadlased loodavad pärast kolm aastat kestnud uurimust leida veelgi paremaid lahendusi, et kiirgusaega pikendada. Praegust koostist on katsetatud terve aasta – päikselise, pilvise ja vihmase ilmaga ning nii õues kui ka toas. See asetati puhtasse vette, merevette ning ka söövitavasse valgendilahustisse – pärast kolme kuud ei olnud selle tööomadustes mingeid muutusi.

Lisaks biomeditsiinilistele rakendustele kavatsevad uurijad kasutada uut materjali ka päikeseenergia kogumiseks, salvestamiseks ja muundamiseks. ,,Sellel materjalil on ebatavaline omadus püüda ja salvestada energiat,” ütles Pan. ,,See teeb sellest efektiivsemate fotoelementide valmistamiseks hea kandidaadi.”

Allikas

Teadusartikkel: “Sunlight-activated long-persistent luminescence in the near-infrared from Cr3+-doped zinc gallogermanates“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  2. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  3. Päikesepaneeli kurrutatud pind tõstab efektiivsust
  4. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  5. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  6. Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
  7. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  8. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  9. Uus nanostruktuur, mis neelab laias ulatuses valgust iga nurga alt
  10. Efektiivsemad orgaanilised päikeseelemendid

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in