• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Esimene molübdeniidist mikrokiip

5.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Molübdeniit – uus ja paljulubav materjal – ületab räni füüsikalised takistused. EPFLi teadlased tõestasid seda, valmistades molübdeniidist mikrokiibi, millel on väiksemad ja vähem energiat nõudvad transistorid.
Pärast molübdeniidi elektriliste eeliste avastamist tegid teadlased nüüd teise olulise sammu. Nimelt valmistasid teadlased sellest kiibi ehk integreeritud vooluringi, kinnitades, et materjal ületab oma suuruse, elektritarbivuse ja mehaanilise painduvuse aspektis tõesti räni füüsikalisi omadusi, kirjutab Physorg.com.

Pilt: 2011 EPFL

,,Me valmistasime esialgse prototüübi, pannes kaks kuni kuus jadamisi transistorit paika, ning näitasime, et peamised binaarsed loogikaoperatsioonid on sellise kiibi korral võimalikud, kinnitades seega ka suurema kiibi valmistamise võimalikkust,” kirjeldas Andras Kis, üks uurimuse autoreid.
,,Molübdeeni ehk MoS2 peamine eelis on see, et see võimaldab vähendada transistorite suurust,” ütles Kis. Senini pole suudetud valmistada vähem kui kahe nanomeetrise paksusega ränikanaleid transistorisse, sest see tähendaks riskimist keemiliste reaktsioonidega, mis oksüdeeriksid materjali pinda ning kahjustaksid selle elektrilisi omadusi. Molübdeniidist saab valmistada aga vaid kolme aatomkihi paksust materjali, muutes seega võimalikuks vähemalt kolm korda väiksemate kiipide valmistamise. Selles skaalas on materjal jätkuvalt stabiilne ning selle juhtivust on kerge kontrollida.
MoS2 transistorid on lisaks ka efektiivsemad. ,,Neid saab palju kiiremini sisse ja välja lülitada ning palju täielikumasse valmisoleku olekusse seada,” ütles Kis.
Molübdeniit on räniga elektrooniliste signaalide võimendamise koha pealt võrdne, muutes väljuva signaali sisenevast ligi neli korda tugevamaks. See tõestab, et palju keerukamate kiipide valmistamine on potentsiaalselt võimalik. ,,Grafeeniga on see amplituud ligikaudu 1. Sellest piirmärgist allpool ei ole väljundpinge enam piisav, et järgmist kiipi toita.”
Molübdeniidil on lisaks mehaanilised omadused, mis muudavad selle hästi kasutatavaks painduvates elektroonikaseadmetes – tulevikus näiteks paindlikes kiip-kiledes. Neid saaks kasutada selliste arvutite tootmisel, mida saab kokku rullida, või seadmetes, mida saab naha külge kinnitada.
Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Uued tugevad superkondensaatorid
  2. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  3. Kõigest paberlehe paksune TV? Prinditav elektroonika muutus lihtsamaks
  4. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  5. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  6. Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
  7. Kortsutatav CNT-transistor
  8. Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
  9. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  10. Uus maailma kergeim materjal

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in