• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Plii-happe aku saladus lahendatud

19.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Keemikud lahendasid 150 aasta vanuse saladuse: mis annab plii-happe akule selle unikaalse võime hetkelise kiirusega tugevat vooluimpulssi tekitada.

Plii-happe akud suudavad toota väga suuri automootori käimapanekuks vajalikke voolutugevusi tänu aku anoodi materjali, milleks on pliidioksiid, erakordselt suurele juhtivusele. Kuigi seda tüübi aku leiutati juba 1859. aastal, ei mõistetud siiani, miks pliidioksiid nii hea juhtivusega on, kirjutab Physorg.com.

Plii-happe aku on müstiline. Pilt: Phil Parker

Oxfordi Ülikooli, Bathi Ülikooli ja Dublini Trinity Kolledži teadlased tõid selle juhtivuse taga olevad fundamentaalsed põhjused nüüd esmakordselt välja.

,,Plii-happe akude unikaalne võime järsult kuni 100 amprist voolu tekitada sõltub olulisel määral faktist, et pliidioksiid, millest valmistatud aku anoodidesse on salvestunud keemiline energia, on väga kõrge elektrijuhtivusega, võimaldades suurel voolul seda hetkega läbida,” sõnas professor Russ Edgell, artikli peaautor.

,,Juhtivuse päritolu pliidioksiidis on aga siiani vastuolude küüsis olnud. Teised sama struktuuriga oksiidid, näiteks titaanoksiid, on elektrilised isolaatorid,” selgitas ta.

Tänu arvutusliku keemia ning neutrondifraktsiooni kombinatsioonile demonstreerisid teadlased, et pliidioksiid on oma olemuselt tegelikult väikese keelupiluga isolaator, kuid muutub tänu hapniku eemaldumisele võrestikust elektronidest kihavaks, põhjustades materjali muutumise isolaatorist juhiks.

Teadlaste arvates võib see uus informatsioon avada uusi uksi kaasaegsete akude tehnoloogia parandamiseks mõeldud paremate materjalide valikuks. ,,See uurimus demonstreerib, et materjalide käitumise modelleerimise kombineerimine kõrgtehnoloogiliste eksperimentaalmõõtmistega on väga võimekas,” ütles Edgell.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Hübriidne plasma-katalüütiline reaktor ohtlike gaaside eemaldamiseks
  2. Solaarlennuki reisis ilma tõttu viivis
  3. Süsiniknanotorude realistlikud rakendused
  4. Soome teadlased leidsid viisi, kuidas kütuseelemente odavamalt toota
  5. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  6. Värvustundlikud päikesepatareid püstitasid rekordi
  7. Berkeley teadlased pikendasid vanakoolimeetodil akude töötsüklit
  8. Uus sulam võimaldab päikesevalguse abil vesinikku saada
  9. Y.Vilenchik, E.Peled ja D.Andelman: Naftasõltuvusest priiks
  10. Kütuseelemendid

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in