• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Vaadates kvantmehaanikat palja silmaga

15.01.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Cambridge’i teadlaste meeskonna ehitatud pooljuhtkiip viib elektronid kvantseisundisse, kiirates valgust, mis on piisavalt tugev palja silmaga nägemiseks. Kuna nende kvantseisundis ülivoolavat vedelikku on võimalik hõlpsasti ergastada valgustades seadet laserkiirtega, võib teadlaste edasiarendus praktiliselt viia ülitundlike detektorite väljatöötamiseni.

Kvantmehaanika kui füüsikaline “mehhanism” näitab tavaliselt oma mõju vaid imeväikestele osakestele ülimadalatel temperatuuridel. Uurijate meeskond segas aga elektrone valgusega, sünteesimaks ülisuuri, inimese juuksekarva jämedusi kvantosakesi, mis käituvad ülijuhtidena. Teadlased ehitasid kiipi mikroskoopilisi avausi, mis püüavad valguse lõksu elektronide läheduses. Nii loodi uued osakesed – „polaritonid“ –, mis liiguvad oma väikese kaalu tõttu kergelt ja laialt ringi, kirjutab Physorg.com.

Kaksiklaine/ valguse iseloom osakesena. Pilt: Meeblax, Flickr

Dr. Gab Christmann tootis koostöös professor Jeremy Baumbergi ja Dr. Natalia Berloffiga erilised uued näidised, mis võimaldavad polaritonidel vabalt ringi voolata ilma kuhugi kinni jäämata. Olles viidud kahte laservalguskiirde, hakkas kvantvedelik spontaalselt võnkuma edasi  ja tagasi, moodustades võnkumise käigus teadlastele tuntud kvantpendliseisundeid, mis aga olid tuhandeid kordi tavapärasest suuremad.

Christmann sõnas järgmist: „Need polaritonid eelistavad ülekaalukalt marssida teineteisega ühes taktis, mässides end kvantmehaaniliselt kokku.“

Tekkinud kvantvedelikul on mõned kummalised omadused. Näiteks üritab vedelik iseend tõrjuda. See võib ka keerelda kindlate koguste kaupa, luues korrapäraste joontena laiali laotunud keeriseid (vortekseid).

Nihutades laserkiiri teineteisest eemale, kontrollisid teadlased otse kvantvedeliku liikumist, moodustades inimese tukslevast südamest miljon korda kiiremini võnkuvaid pendli.

„Me ei oodanud kunagi midagi sellist otse näha; on imekspandav, kui “peegeltäpsed” meie näidised olema peavad. Me võime oma polaritonist kvantvedelike jõgesid käigu pealt juhtida, liigutades samu laserkiiri, mis need lõid,“ lisas Dr. Christmann.

Laserkiirte arvu tõstmine looks veelgi keerulisemaid kvantseisundeid. Uurimustöö eesmärgiks on luua seesuguseid kvantseisundeid elektrilise aku abil toatemperatuuril. See võimaldaks luua uue põlvkonna ülitundlikke güroskoope, mõõtmaks külgetõmbejõudu ja magnetvälju ning loomaks kvantvooluringe.

Allikas

Teadusartikkel: „Sculpting oscillators with light within a nonlinear quantum fluid”

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kvantoleku nõrk mõõtmine – otsekui kollapsi aegvõte
  2. Loodi maailma kiireim vurr
  3. Esmakordne Van der Waalsi jõu otsemõõtmine
  4. Avastati tehislikud magnetmonopoolid
  5. Füüsik esitas idee kvantvahu tuvastamiseks
  6. Kas klassikaline elektrodünaamika seadus on erirelatiivsusega kooskõlas?
  7. Teadlased leidsid uue viisi superluminaalsete impulsside genereerimiseks
  8. Hollandi teadlased avastasid Braggi difraktsiooni uue vormi
  9. Peaaegu täiuslik: samm lähemal superläätse valmistamiseni
  10. Kvantkasse on raske näha

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: kvantnähtused

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in