• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Teadlased avastasid uue energiaallika

11.02.2012 by Stiina Kristal 4 Comments

MIT ja RMIT teadlased sooritasid hiljuti läbimurde energiasalvestuses ja -tootmises. Nende toodetud energia hulk on võrreldes energiaallika suurusega ligi neli korda suurem kui on võimalik olemasolevate parimate liitium-ioon patareidega.

Nanotoru kui viitsütik. Pilt: IEEE Spectrum Magazine

Uurimuse läbi viinud teadlased mõõtsid hoopistükkis nanotorul kulgeva keemilise reaktsiooni kiirust, kui nad avastasid, et reaktsioon tootis energiat, kirjutab Physorg.com.
Nüüd kasutavad teadlased Dr Kourosh Kalantar-zadeh ja Michael Strano oma ekspertiisi keemias ja nanomaterjalides, et seda nähtust uurida. Nanotehnoloogilistel materjalidel põhinevate eksperimentaalsüsteemide energiatootmist pole teadlaste sõnul varem täheldatud.
,,Kui katta nanotorud nitrotselluloosi kütusega ning see siis toru ühest otsast süüdata, tekib ahelreaktsioon. Leidsime, et nanotorud on põleva kütuse soojuse transpordiks suurepärased juhid. Lisaks tekitas süütamiste laine tugeva elektrivoou,” sõnas kaasprofessor Kalantar-zadeh.
,,Meie avastusus, mille kohaselt soojusenergia lained liiguvad parimalt neis nanotorudes just nende kahekülgse hea (nii elektri kui ka soojuse) juhtivuse tõttu, pöörab traditsioonilise termoelektri teooria pea peale,” lisas ta.
,,See on esimene jätkusuutlik nanoskaalas lähenemine sellisele elektritootmisele, mis kasutab ära termoelektrilist efekti, jättes seega kõrvale mõõtmete vähenemisega seostatavad realiseerimisprobleemid. Siiski on mitmeid nurki, mille alt seda nähtust uurima peaks, et neid eksootilisi laineid kontrollida ning et teada saada, kas need tõesti on tulevikus kasutatavad,” ütles Kalantar-zadeh.
Allikas
Teadusartikkel: “Nanodynamite: Fuel-coated nanotubes could provide bursts of power to the smallest systems“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Teadlased valmistasid uue kõrge efektiivsusega painduva tahkisaku
  2. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  3. Päikesepaneeli kurrutatud pind tõstab efektiivsust
  4. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  5. Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
  6. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  7. Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali
  8. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  9. Uus nanostruktuur, mis neelab laias ulatuses valgust iga nurga alt
  10. Efektiivsemad orgaanilised päikeseelemendid

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Comments

  1. Parandus says

    16.02.2012 at 12:41 pm

    Ma loen artiklist välja , et tegemist on “energiakandjaga” mitte energiaallikaga.
    Palun parandada artikkel ära.

  2. Sven says

    18.02.2012 at 12:33 am

    See pole päris nii. Ta räägib lihtsalt katse käigus välja tulnud efektidest, siis selles kontekstis jah räägitakse energia kangest. Samamoodi võib öelda, et autoakudes on hape/oksiid vms energiakandjad aga struktuur ise üldse on ju energiaallikas.

  3. Parandus says

    1.04.2012 at 10:47 pm

    Autoaku on ka energiakandja. Ka struktuurina. Autoaku on väga halb näide. Autoakut tuleb laadida selle sama elektriga, mida ta hiljem siis toodab..

  4. Kaupo Kukli says

    7.04.2012 at 9:06 pm

    Vabandage, aga miks energiakandja ei või olla energiaallikas? Kuhu ja milleks ta siis seda energiat kannab? Mis mõttes laetakse akut sama elektriga, mida ta hiljem toodab?
    Iseküsimus on muidugi see, et jutt on nii lühikeseks refereeritud, et ega palju enam infot ei kanna.

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in