• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Maailma tundlikuimad kaalud mõõdavad joktogrammides

7.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kuidas kaaluda aatomit kuni prootoni täpsuseni? Seda saab teha kaaludega, mis on nii täpsed, et mõõdavad väikseimat massiühikut ehk joktogrammi – kõigest üks septiljondik(1024) grammi.

Nüüd saab aatomeid kaaluda prootoni skaalas. Pilt:Don Farrall/Getty

Ükski tavaline kaal selleks ei sobi – kõige väiksemaid masse saab kaaluda nanotorude abil, mis võnguvad nende peal asetsevate osakeste või molekulide kaalust tulenevatel erinevatel sagedustel. Kuni siiani on väiksemaks detekteeritud massiks olnud 100 joktogrammi, kirjutab NewScientist.com.

Veelgi väiksemate masside kaalumiseks kasutasid Adrian Bachtold ning tema kolleegid Katalaani Nanotehnoloogia Instituudist lühikesi nanotorusid. Need annavad parima resolutsiooni ning töötavad madalatel temperatuuridel, mis on teadlaste arvates sageduse mõõtmiseks parimad. Kuigi kogu mõõtmistehnika oli asetatud vaakumisse, et teiste aatomite mõju vähendada, eemaldas Bachtold ka kõik muud juhuslikud aatomid, muutes ajutiselt nanotorude temperatuuri suuremaks. See katkestas kõik sidemed nanotoru peal olevate aatomitega.

Sensor mõõtis antud uurimuses ksenooni aatomi massi lähima joktogrammi ehk 10-24 grammini. Seega on antud kaal esimene, mis suudab detekteerida üksikut prootonit, mis kaalub vaid 1,7 joktogrammi.

,,Katalaani teadlaste saavutatud joktogrammine massitundlikkus on tõepoolest hämmastav – eesolevaks katsumuseks on selliseid nanotoru-sensoreid madala hinnaga jätkusuutlikult toota,” lausus Rachel McKendry, Londoni Ülikooli Kolledži nanoteadlane.

Bachtold loodab, et selliseid kaale saaks kasutada keemiliste ainete erinevate koostiselementide eristamiseks, sest need võivad üksteisest erineda vaid paari prootoni võrra. Lisaks saaks sellise kaalu abil aidata erinevaid haigusi diagnoosida, tehes kindlaks prootoni skaalas olevad molekulaarmasside erinevused, mis on haiguste tunnusteks.

Allikas

Teadusartikkel: “A nanomechanical mass sensor with yoctogram resolution“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kõverast süsinik-nanotorust kvantbitt
  2. Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal
  3. Grafeen kiirgab infrapunavalgust
  4. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  5. Süsiniknanotorufiibrite valmistamine ja omadused
  6. Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
  7. Kortsutatav CNT-transistor
  8. Nanomaterjalide valmistamise uus meetod
  9. Süsiniknanotorude realistlikud rakendused
  10. Valmistati pooljuhtseadmetega integreeritud optiline fiiber

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in