• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Teadlased ennustavad uut paradoksaalset laserefekti

30.04.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Kaks lampi annavad rohkem valgust kui üks. Viini Tehnoloogiaülikooli teadlaste uurimuse tulemusena selgus, et see lihtne argitõde tingimata laserite puhul ei tööta. Teoreetilise avastuse kohaselt tekib töötava laseri kõrval teise laseri järk-järgulise töölelülitamise korral kiirte vahel kompleksne interaktsioon, mis võib viia mõlema laseri kustumiseni. Elektroonikat ning fotoonikat ühendavatele teadusdistipliinidele võib selline avastus olla väga oluline. Tulemused avaldati teadusajakirjas Physical Rewiev Letters.

Kaks ühildatud mikrolaserit.

„Kujutage ette kaht kõrvutiolevat lambipirni, neist üks on tööle lülitatud. Teise pirni voolu vähehaaval reostaadiga tööle rakendades võiks oletada, et tuppa tekib rohkem valgust. Selgub, et analoogiat laseritele rakendades ei pruugi see nii olla,“ ütles koos professor Stefan Rotteriga lõimitud laserite käitumist uurinud Viini Teoreetilise Füüsika Instiduudi teadlane Matthias Liertzer. Töörühma kuulus lisaks teadlasi Princetoni Ülikoolist, Yale Ülikoolist ning ETH Zurichist.

Laseri käitamiseks on vajalik footonite pumpamine, ehk energia lisamine süsteemi. Selleks kasutatakse välist kiirgusallikat või elektrivoolu. On loogiline, et üht kahest laserist pumbates teine ei kiirga. Üllataval kombel ei pruugi aga teise laseri paralleelne ergastamine valgust juurde tekitada, vaid võib viia mõlema laseri kustumiseni. „Nähes, et kaks laserit suudavad teineteist lõimituse tõttu välja lülitada, oli selge, et olime teinud vea või avastanud midagi väga olulist,“ ütleb Stefan Rotter. Simulatsiooni tulemusi on sõltumatult jõudnud kontrollida artikli kaasautorid Yale-i Ülikoolist.

Valgus koosneb elektromagnetlainetest. On hästi teada, et lained võivad interfereeruda ning tekitada maksimume või miinimume. Kahe laserkiire vaheline interaktsioon on aga keerulisem nähtus. „Efekt ei seisne vaid laineinterferentsis. See on kombinatsioon interferentsist ning valguse võimendamisest, mis võib viia näiliselt paradoksaalsete tulemusteni,“ ütles Matthias Liertzer. Simulatsiooni keerukate matemaatiliste võrrandite lahendamisel olid abiks Viini Tehnikaülikooli matemaatikud. „Fenomen tugineb matemaatikute terminoloogias tuntud erakordsetele punktidele,“ ütles Stefan Rotter (ing. k. exceptional points, komplekssete suuruste omaväärtuste või omaväärtusvektorite singulaarsused[1], toim.). Erakordsed punktid on erilised kompleksruumi pindade lõikepunktid. „Nende punktide olemasolu meie võrrandites võibki viia laserite kustumiseni. On huvitav, et katsete õnnestumisel suudame ühendada küllaltki abstraktse matemaatilise aparaadi reaalselt mõõdetava fenomeniga,“ üleb Rotter.

Viini Tehnikaülikooli insenerid tegelevad nüüd mikrolaseritel teooria katselise kontrolliga. Taolised laserfeketid on iseäranis huvipakkuvad, sest nende abil on võimalik ühendada mikroelektroonika ning lasertehnoloogia. Tänapäevastes arvutites juhitakse signaale elektriliselt. Laservalguse integreerimine arvutusprotsessi võib avada uusi põnevaid võimalusi.

[1]  arXiv:quant-ph/0211090v1

Allikas: PhysOrg

Teised selle mõtteraja postitused

  1. ETH Zürich’i töörühm sooritas tahkise sees kvantteleportatsiooni
  2. Sooritati uut tüüpi, ent esialgu ebapraktiline kvanttehe
  3. Üksiku footoni genereerimise tehnoloogia
  4. Lihtsus ja kvantkeerukus
  5. Kvantarvuti võtab kuju: Yale’i Ülikoolis tehti kvantbittide oleku määramises edusammud
  6. Kvantarvutite koostisosad: „ühendamisest“ „suhtlemiseni“
  7. Viies täide Einsteini unistust – Prantsuse uurijad tegid kvantmaailmas läbimurde
  8. Head vibratsioonid tulevaste kvantarvutite jaoks
  9. Häälestades ,,lärmakat interferentsi”
  10. Toatemperatuuril töötav kvantmälu

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kvantarvutid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in