• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Aega ümber defineerides

21.05.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Tseesiumi aatomi võngetel põhinevad aatomkellad arvestavad aega hämmastava täpsusega ning defineerivad sekundi täpse pikkuse. Tseesiumkellad pole aga enam kõige täpsemad – see tiitel anti üle USA Riiklikus Standardite ja Tehnoloogia Instituudis (NIST) asuvale optilisele kellale, mis on võimeline arvestama aega sekundi täpsusega 3,7 miljardi aasta jooksul. Enne, kui see uudne täpsus saaks sekundi pikkust ümber defineerida või rajaks teed uutele rakendustele, näiteks ülitäpse navigatsiooni vallas, vajab ülemaailmse ajaarvestuse pidamiseks kasutatav süsteem uuendust. Hiljuti tegid teadlased Saksamaal Max Plancki Kvantoptika Instituudis ja Riiklikus Füüsika ja Tehnika Instituudis esimese sammu selle eesmärgi saavutamise suunas, saates edukalt ülitäpse kellasignaali piki mitmeid sadu kilomeetreid, mis eraldas neid kaht instituuti. Teadlased esitasid oma leiud käesoleva kuu alguses toimunud Laserite ja Elektrooptika konverentsil USAs.

Saksamaa kaart, millel on märgitud 920-kilomeetri pikkune optilisest kiust ühendus Max Plancki Kvantoptika Instituudi ja Riikliku Füüsika ja Tehnika Instituudi vahel. Punased majad kujutavad võimendusjaamu. Pilt: Stefan Droste, Max Planck Institute of Quantum Optics

„Viimase aastakümne jooksul on arendatud uut tüüpi sagedusstandardit, mis põhineb optilistel üleminekutel – niinimetatud optilisel kellal,“ sõnas Max Plancki Instituudi uurija Stefan Droste. Näiteks on NISTis valmistatud optiline kell rohkem kui sada korda täpsem USAs esmase ajastandardina kasutatavast tseesiumkellast, kirjutab Phys.org.

Ülitäpne ajaarvestus ning võime edastada maailma ajastandardit üle pikkade vahemaade on elulise tähtsusega suure hulga rakenduste jaoks, sealhulgas navigatsiooni, rahvusvahelise kaubanduse, seismoloogia ja fundamentaalse kvantfüüsika tarbeks. Kahjuks pole selle standardi edastamiseks kasutatavad satelliidipõhised ühendused võimelised seesugust stabiilset signaali edastama. Selle tõttu on sekundi mõõt vähem täpne kui võiks. Optilise kiu ühendused võiksid töötada paremini, kuid neid on eelnevalt testitud vaid väikeste vahemaade tagant, näiteks samas ülikoolilinnakus või linnaalas asuvate ehitiste vahel.

„Euroopas sagedusstandardeid opereerivate institutsioonide vaheline vahemaa on keskmiselt mõne tuhande kilomeetri pikkusjärgus,“ märkis Droste. „Niisuguste pikkade vahemaade ühendamine optilise silmusega on keeruline. Üle kantav signaal kaotab oma täpsust. Lisaks peab paigaldama mitmeid signaali edastamise jaoks vajalikke tingimusitäitvaid jaamu, mille tööd peab koordineerima terve ühendustee ulatuses.“ Droste oli koos kolleegidega võimeline neid väljakutseid ületama. Nad paigaldasid üheksa signaalivõimendit 920-kilomeetri pikkusel kiust ühendusteel. Selle abil õnnestus teadlastel edukalt edastada enam kui 10 korda täpsem sagedussignaal kui oleks vajalik tänapäevaste täpseimate optiliste kellade jaoks.

Lisainfo: http://www.cleoconference.org

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Valmistati uus igatmoodi väntsutatav liitium-ioon patarei
  2. Ameerika teadlased töötasid välja vedeliklahustuva elektroonika
  3. Tulevikus võib olla võimalik näha mobiiltelefonidega läbi seinade
  4. Kiireim juhuslike numbrite generaator
  5. Printer-kustutaja puhastab laseriga prinditud paberi
  6. Uut tüüpi grafeenipõhine patarei
  7. Saksa teadlased valmistasid väikese metallstruktuuri integreeritava termoelektrilise generaatori
  8. Ülijuhist elektrivoolu piiraja tagab Boxbergi elektrijaama elektrivarustuse
  9. Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril
  10. Kõrgtehnoloogilised tätoveeringud jälgivad ajulaineid

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tehnovidinad

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in