Ameerika teadlased kasutasid bakeritsiidi koostise määramisel perioodiliselt sälgatud spektriga laserit. Seadme eesmärgiks oli mõõta bakteritsiidi efektiivsust bakterikolooniate hävitamisel. Katses mõõdeti osooni, vesinikperoksiidi ja teiste reaktiivsete molekulide konsentratsiooni bakteritsiidseadme väljutatud õhujoas. Uurimus näitas, et efektiivseim bakterite hävitamise õhujuga sisaldab nii on plasmat kui vesinikperoksiidi.
Toatemperatuurset ioniseeritud õhu molekulidest koosnevat gaasi nn. külma-õhu plasmat (cold-air plasmas) on antibakteriaalse toime tõttu laialdaselt kasutusel nii meditsiinis ku toiduainetööstuses. Meetod sobib hästi antibiootiliste ning kuumaresistentsete bakterite hävitamiseks. Ent liites plasmale antibakteriaalse kemikaali, näiteks vesinikperoksiidi, muutub selle toime tõhusamaks. Uhtva joa koostist ning koostisosade omavahelist interaktsiooni on aga keeruline määrata, mistõttu on joa antibakteriaalse toime analüüsimine keerukas.
Tavaliselt seondub optiline spektripiikidega laser aatomkellade ja spektraalriistadega, ent Colorado Ülikooli ja JILA (Joint Institute for Laboratory Astrophysics) teadlased eesotsas Mark Golkowski ja Jun Ye-ga näitasid, et seade sobib ka mainitud antibakteriaalse joa koostise analüüsimiseks. Juga läbistava laseri valgusest kaovad kindlate molekulide või ioonide toimel kindlad sälgud. Golkowski sõnul on tegemist ülitäpse ja tundliku mõõteviisiga, mis annab lisaks teavet molekulide interaktsioonide dünaamikast, sest neid on võimalik kaaderhaaval hulgiti jäligda.
Lisaks vesinikperoksiidi hulga tuvastamisele näitas laserandmestik, et oksüdeerija lisamine bakteritsiidi ei suurendanud joas toksilise lämmastikdioksiidi taset. Veel avastati, et osooni ja dilämmastikoksiidi hulk langes vesinikperoksiidi lisamisel poole võrra. Teadlaste sõnul on numbriliste meetoditega joa protsentuaalset koostist keeruline määrata, mistõttu on laseri kasutamine unikaalne ja tasuv lahendus.
Veel näitas uurimus, et vesinikperoksiidiga küllastunud juga võib kiirelt hävitada bakterikoloonia kuni kolme meetri kauguselt (täpsustavad andmed puuduvad – toim). Hävitada suudeti muuhulgas mitmete ohtlike haiguste tekitaja Staphylococcus aureus, aga ka Pseudomonas aeruginosa, mis on tuntud põletikke põhjustav bakter.
Allikas: PhysicsWorld
Leave a Reply