• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uus meetod kontrollib grafiidi üleminekut grafeeniks

4.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Arkansase Ülikooli füüsikud leidsid viisi, kuidas süstemaatiliselt uurida ja kontrollida grafiidi üleminekut grafeeniks. See on oluline samm, kui tahame kasutada seda imematerjali tänapäeva tehnoloogias.

Kolm ülemist pilti grafiidist on eksperimendist ning kolm alumist saadi läbi teoreetiliste arvutuste. Piltide rida vasakult paremale näitab grafiidi ülemise kihi nihke suurenemist ning selle üleminekut grafeeniks.

Esmalt eraldasid füüsikud grafeeni – ühe kihi süsiniku aatomeid – kleeplindi abil. Läbi grafiidi liikuvatel elektronidel on mass ning nende liikumine on takistatud, kuid grafeenis liiguvad elektronid massitult ja peaaegu ilma takistuseta, muutes selle materjali suurepäraseks kandidaadiks tuleviku energiavajaduste rahuldamiseks ning kvantarvutite tehnoloogiaks, kirjutab Physorg.com.

Grafeen avastati aga alles 2004. aastal ning palju on selle kohta veel teadmata. ,,Grafiidi üleminek grafeeniks võib juhtuda suvaliselt,” lausus uurimust juhtinud Peng Xu. ,,Meie ideeks oli õppida seda kontrollima.”

Teadlased kasutasid uut meetodit nimega elektrostaatilise manipulatsiooni skaneeriv tunnelmikroskoopia, et “tõsta” üles grafiidi pealmine kiht, moodustades nii grafeeni. Traditsiooniliselt kasutatakse skaneerivat tunnelmikroskoopiat paigalseisval pinnal, kuid see meetod kasutab liikuvat pinda, et grafiidi ja grafeeni vahel liikuda.s

,,Me mitte ainult ei indutseeri protsessi ennast, vaid suudame seda ka kontrollida,” sõnas Xu.

Selle meetodi abil saavad teadlased öelda, kui palju jõudu on vaja grafeeni valmistamiseks ning kui suur vahema on grafeeni ja grafiidi vahel. Lisaks saab hoida silma peal protsessi kulgemise koguenergial.

Kuidas elektron oma massi saab, on fundamentaalne teema, mis on seotud osakestefüüsikute jahiga Higgsi bosonile – elementaarosake, millel puudub hüpoteesi kohaselt spinn kuid mis omab elektrilaengut, kuid millel puudub eeldatav mass. Võime liigutada elektrone massiga ja massita oleku vahel, võimaldab teadlastel seda duaalset käitumist uurida. Protsessi üle saavutatava kontrolli tase võimaldab neil töötada välja erinevaid viise, kuidas selle nähtuse kohta grafeeni abil uusi teadmisi saada.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Maailma väikseim FM raadiosaatja
  2. Metamaterjalide uus katsemeetod
  3. Nanomaterjalide valmistamise uus meetod
  4. Venitatav grafeentransistor ületab teiste materjalide puudused
  5. Dielektrikute aatomkihtsadestamisest grafeenile
  6. Grafeeni ootamatu kleepuvus võib viia huvitavate nanotehnoloogiliste seadmeteni
  7. Lisandiga grafeen
  8. Mida on näha grafeeni sees?
  9. Grafeenkilede tootmisprobleemi ületamine
  10. Pigem efekt kui defekt – samm lähemale väiksemate, kiiremate grafeenipõhiste seadmeteni

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in