• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal

23.08.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Vaatamata oma mainele kui inertne materjal, on nanostruktuurne kuld vägagi paljulubav mitmel alal: katalüsaatori, sensori, energiat ammutava ning energiat salvestava ja optilise materjalina.

Nanopoorne kuld. Pilt: American Chemical Society

Inimesed on aegade jooksul hinnanud kulda selle värvi, stabiilsuse ja eelkõige väärtuse tõttu. Nanoskaalasse viiduna kulla omadused aga muutuvad. Näiteks paistab kuld oma kollaka värvuse asemel vasekarva, muutub mehhaaniliselt tugevamaks, muudab sõltuvalt ümbritsevast gaasist oma makroskoopilisi mõõte ning on keemiliste reaktsioonide katalüsaatoriks isegi toatemperatuuril, kirjutab Physorg.com.

Tavalise kullatüki ning selle nanostruktuurse sugulase kombineerimine võib anda tulemuseks mitmeid erinevaid silmapaistvaid omadusi ning erinevaid tehnilisi rakendusi. Seesugune materjal on üheks parimaks näiteks materjalist, mis muudab makroskaalast nanoskaalasse üle minnes oma omadusi. Kulla kui väärismetalli väärtuse ning oma keemilise inertsuse tõttu võiks see olla inimeste ja keskkonna jaoks väga roheline, jätkusuutlik ning  mittemürgine materjal. Ainuüksi 2010. aastal taastöödeldi USAs rohkem kulda kui seda kasutati.

Kuld on tõepoolest mitmete rakenduste jaoks väga sobiv, nagu ütlevad ka uurimuse läbi viinud teadlased Juergen Biener ja Arne Wittstock. Oma uurimuse käigus toimetasid nad raamatut “Nanoporous Gold: From an Ancient Technology to High-Tech Material” (,,Nanopoorne kuld: iidsest tehnoloogiast kõrgtehnoloogilise materjalini”. Uus raamat esitab nanopoorse kulla uurimiseks ja kasutamiseks laialdase ja multidistsiplinaarse aluse. Raamat katab materjali mitmeid aspekte, alustades nanostruktuuri genereerimisest korrosiooni abil nii teoorias kui ka praktikas, rääkides ka selle mehhaanilistest omadustest ning meetoditest materjali erinevaks töötlemiseks ja lõpetades selle rakendustega erinevates tehnoloogilistes sektorites, kaasa arvatud optikas, elektro-katalüüsis ja sensorites.

Raamatu eesmärk on esitada sellist tüüpi nanomaterjali laialdane ja kaasaegne ülevaade, mis pole mõeldud vaid antud ala spetsialistidele ja akadeemikutele. Raamat võiks huvitada nii üliõpilasi kui ka teadus- ja tööstusasutuste professionaalseid uurijaid.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Teadlased kinnitasid uue süsinikmaterjali
  2. Isekorrastuvad nanokuubid järgmise põlvkonna antennide ja läätsedena
  3. Teadlased valmistasid vesinikuga dopeeritud vanaadiumoksiid-nanojuhtmeid
  4. Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator
  5. Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi
  6. Teadlased jälgisid vase-komposiidi spinn-üleminekuid
  7. Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
  8. Nanoosakeste uus valmistamismeetod
  9. Kortsutatav CNT-transistor
  10. Nanomaterjalide valmistamise uus meetod

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in