• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Efektiivsemate täisorgaaniliste katalüsaatorite tootmine kütuseelementide tarbeks

10.10.2012 by 2 Comments

Orgaanilised katalüsaatorid on uudne odav viis kütuseelementidega energia tootmiseks.Rootsi Umeå ülikooli füüsikute uurimus, mille on avaldanud ACS Nano, süvendab meie teadmisi põhiliste protsesside kohta selliste katalüsaatorite tootmisel.

Maailma pidevalt kasvav energia ja toormaterjali vajadus innustab teadlasi leidma uusi lahendusi. Kütuseelemendid, mis põhinevad vesinikul ja hapnikul  suudavad salvestatud keemilist energiat muuta elektrienergiaks keskkonnasõbralikul viisil, kus kõrvalproduktiks on vesi. Sellise muundumise efektiivseks toimumiseks, peavad kütuseelemendis paiknevad elektroodid sisaldama erinevaid katalüsaatoreid.

Üks suur probleem antud katalüsaatorite puhul on, et neid tehakse praegusel ajal plaatina ning ruteeniumi sulamitest ja teistest väärismetallidest. Need väärismetallid pole mitte ainult kallid vaid ka haruldased ning neid on keeruline kätte saada. Kuna surve leida lihtsamini kättesaadavaid ja odavamaid katalüsaatoried on suur, tõmbas palju tähelepanu kolme aasta eest Science’s avaldatud uurimus, milles teatati, et täisorgaaniline katalüsaator, mis põhineb lämmastik-dopeeritud nanotorudel, võib katalüüsida hapniku eraldamist sama tõhusalt, kui plaatina.

Sellest alates on uurimistöö selles vallas olnud intensiivne, kuigi defektide kohal, kus lämmastiku aatomid on nanotorudes asendanud süsiniku aatomid, toimuvate katalüütiliste protsesside mehanismi ja tõhususe kohta on jäänud palju küsimusi. Ideaalne süsinik-nanotoru koosneb ainult süsiniku aatomitest, kuid praktikas esineb enamikes materjalides defekte. Näiteks võib ette tulla, et mõni aatom on puudu kohast, kus see peaks olema või on süsiniku aatom asendunud mõne võõra aatomiga.

„Antud juhul on defektid nanotorudes loodud sihilikult, asendades mõned süsiniku aatomid lämmastiku aatomitega. Me tegime seda, et luua defektide ümber lokaalseid tsentreid, kus on suur elektrontihedus. Elektrontiheduse tõus antud piirkonnas viib soovitud katalüütiliste omadusteni.“ , ütles füüsikaosakonna kaasprofessor Thomas Wågberg.

Uuring näitab, et katalüütiline efekt on palju tugevam kindlat tüüpi lämmastiku defektide lähedal, kui muud tüüpi defektide juures.

„Me näitame ka, et lihtsa kuumtöötluse abil on võimalik ebaefektiivsed lämmastiku defektid muuta efektiivseteks.“ ütles Thomas Wågberg.

Sarnased materjalid, mida uurimisgrupp käsitleb näitavad potentsiaali ka teiste protsesside katalüüsimiseks, näiteks vee hapnikuks ja vesinikuks lahutamise pöördprotsess, millele viidatakse, kui kunstlikule fotosünteesile.

Allikas:  phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Solaarlennuki reisis ilma tõttu viivis
  2. Saksa teadlased valmistasid väikese metallstruktuuri integreeritava termoelektrilise generaatori
  3. Süsiniknanotorude realistlikud rakendused
  4. Soome teadlased leidsid viisi, kuidas kütuseelemente odavamalt toota
  5. Plii-happe aku saladus lahendatud
  6. Värvustundlikud päikesepatareid püstitasid rekordi
  7. Berkeley teadlased pikendasid vanakoolimeetodil akude töötsüklit
  8. Uus sulam võimaldab päikesevalguse abil vesinikku saada
  9. Kütuseelement, mis puhastab vett ja toodab elektrit samaaegselt
  10. Y.Vilenchik, E.Peled ja D.Andelman: Naftasõltuvusest priiks

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid

Comments

  1. Küsija says

    10.10.2012 at 5:33 pm

    Mis asi on “platinum”, “platinumi”?

  2. Aile Tamm says

    11.10.2012 at 9:51 am

    Tänud tähelepaneku eest, muidugi mõista on tegemist plaatinaga.Parandasime vea.

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in