• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uus fluoresentsspektroskoopia meetod

7.11.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Fluoresentsmikroskoopia abil on võimalik uurida fluoresentsmarkeritega markeeritud strukuutre, näiteks rakke. Varasema tehnoloogia põhjal on nüüd Illinoisi Ülikoolis teadlaste Gabriel Popescu ja Ru Wangi eestvõtmisel arendatud parema ruumilise ning ajalise resolutsiooniga meetod. Uute vahenditega suudeti uurida rakutranspordi kriitilisi mehhanisme ja dünaamikat senisest laiema ruumilise ning ajalise lahutusega. Esmakordselt kirjeldati difusiivse ning suunatud raku ainevahetuse olemust (diffusive and directed motion).

Dispersioon-kirjeldatav fluoresentsspektroskoopia pilt hiire embrüonaalsest fibroplastsit (MEF). a) fluoresentskujutis rakust, mille aktiin markeeriti GFP-ga. b) Dispersioonikurv mõõdetuna raku jaoks a) kujutise põhjal. Mustad andmepunktid vastavad mikrofiibrite sihis suunatud liikumisele ning punased diffusiivsele, fiibrite suhtes risti suunatud liikumisele. Oranži taustaga ruudus on kujutatud dispersiooni pindlaotus.

Popescu juhib Illinoisi Beckhami Ülikoolis QLIL (Quantitative Light Imaging Laboratory) laboratooriumi. Wang on teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud artikli esimene autor. Artiklis kirjeldatud meetodit nimetatakse dispersioon-kirjeldatav fluoresentsspektroskoopia (dispersion-relation fluorescence DFS). DFS abil on vajadusel võimalik uurida valikuliselt ainult huvipakkuva dünaamikaga molekule. “Molekule, mille dünaamika põhjustab spontaanseid fluoresentsi intensiivsuse kõikumisi, uuritakse selleks, et kvantifitseerida domineerivat massitranspordi dünaamikat. Need andmed on kirjeldatavad efektiivse dispersioonisuhte abil,“ seisab artiklis kirjas.

Suunatud või difuseeritud rakutranspordi karakteristikute uurimine erinevates ajalistes ja ruumilistes suurusvahemikes annab teemast terviklikuma ülevaate kui varasemad fluoressentsmikroskoopiameetodid. Näiteks fluoressents korrelatsioonspektroskoopia (fluoresence correlation spectroscopy FCS), mille fikseeritud ruumilise lahutusvõimega varianti kasutatakse laialdaselt molekulaartranspordi ning diffusioonikonstantide uurimiseks.

Teadustöös kasutati DFS-i täpsemalt raku tsütoskeleti aktiini uurimiseks;“Fluoresentsmarkeriga tähistatud tsütoskeleti aktiini uurimine näitas, et sirgjooneline massitransport toimus mikrofilamentidega paralleelsel suunal, diffusiivne transport toimus aga fiibritega ristisuunas.“ Lisaks suutis meetod avaldada rakusisese suunatud ning difusiivne liikumise ajalise ja ruumilise olemuse.

„Esimest korda suudame kaht transpordiviisi ja nende kaalutud ajalis-ruumilisi mastaape eristada,“ ütles Popescu.

„Meie meetod annab raku ainevahetusest hea ülevaate. Saame vastata küsimusele, millisel skaalal muutub liikumine suunatud liikumisest difusiivseks,“ lisas Wang.

Meetod põhineb fluoresentsspektroskoobi tehtud kujutiste reaalajalises töötlemises Fourier pöörde abil. Fourier pööre võimaldab kujutise andmeid paremini mõista, sest abstraheerib visuaalpildi amplituudi-sagedusruumi. Sagedusjaotuse analüüsimine on molekulaardünaamika uurimiseks iseäranis oluline (nt. molekuli neeldumisspekter – toim).

Loe lähemalt allikast, Phys.org.

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Laser jäljendab valguse abil bioloogilisi neuroneid
  2. Gruppide moodustamine määrab ellujääja
  3. Uutmoodi biosensor hoiatab sportlast kurnatuse eest
  4. 32 sensoriga elektrinina teeb esialgu vahet õunal ja pirnil
  5. Bakter Escherichia coli teeb diislit
  6. Nanomeditsiini võidukäik: mürgistust ravivad käsnad
  7. Mesilaste kaitsevärav-uus viis kaitsmaks mesilasi varroalestade eest
  8. Patsientidele siirdati kunstlikud hingetorud
  9. Uuriti melaniini elektrilisi omadusi
  10. Laser tuvastas bakteritsiidi koostise

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in