Tartu Ülikooli aulas andis neljapäeval (08.11.12) inauguratsiooniloengu astrofüüsika professor Peeter Tenjes.
Professor Tenjes omandas kõrghariduse Tartu Ülikoolis, kus kaitses 1993. aastal ka astronoomia alase doktorikraadi. Täiendavalt omandas professor Tenjes haridust Napoli ja Göttingeni observatooriumis. Töö Tartu Ülikoolis algas astrofüüsiku jaoks assistendikohaga üldfüüsika kateedris, misjärel asus õppetagasiside põhjal üks tudengite lemmiklektoreid töötama Tartu Observatooriumi teaduri- ja vanemteadurina. Alates 1997. aastast kuni käesoleva aasta alguseni töötas professor Tenjes teoreetilise füüsika osakonna dotsendina. Professoriks valiti Peeter Tenjes Ülikooli senati poolt käesoleva aasta alguses.
Inauguratsiooniloengu teemaks oli nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates. Loengu üheks tugisambaks oli küsimus, kas galaktikate tekkimine oli Universumi arengus paratamatu – miks ei eksisteeri vaid tähed?
Üks esimesi tõendeid kehitvast Universumi tekketooriast, ehk Suurest Paugust, oli kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (cosmic microwave backround (CMB) radiation) avastamine 1964. aastal. Tegemist on füüsika ajaloos haruldase nähtusega, sest selle uurimise eest on välja antud kogunisti kaks Nobeli preemiat.
Kosmiline taustkiirgus tekkis ligikaudu 400 000 aastat pärast Suurt Pauku, mil Universumi keskmine temperatuur oli 3000 K. Sel ajaperioodil, mida nimetatakse rekombinatsiooniajastuks, muutus aine kiirgusele läbipaistvaks. Vaatlustest on teada, et mikrolaine-taustkiirgus täidab Universumi väga ühtlaselt, homogeenselt ning isotroopselt. Kiirguse temperatuurikõikuvused erinevad keskmisest vaid 10-5 %. Taolist ühtlaselt tasast Universumit oleks lineaarsete võrrandite abil hõlbus seletada.
Temperatuurihäiritused on aga omakorda võimalik siduda aine tiheduse häiritustega. Aja jooksul saanuks gravitatsioonilise interaktsiooni tõttu lokaalne tihedusehäiritus kasvada tuhandekordselt, mis on aga makroobjektide tekkeks ikka liiga väike suurus. Suuremad, galaktikate tekkeks vajalikud häiritused põhjendataksegi tumeainega, mis sai varem kokku tõmbuma (häiruma) hakata kui tavaline, nähtav aine, sest allub teadaolevalt vaid gravitatsioonilisele interaktsioonile. Nähtava aine kuhjumist takistas Universumi algusaegadel kiirgusrõhk.
Professor Tenjese sõnul on võimalik välja arvutada, et meie täheldatava kosmilise struktuuri tekkeks vajalik kriitilist häiritust põhjustav summaarne tumeaine ning nähtava aine mass, arvestades seejuures vajalikke parameetreid, näiteks kiirgusrõhku, on ligikaudu miljon Päikse massi. Sellega andis professor vastuse loengu algosas tõstatud küsimusele – jah, galaktikad pidid tekkima ning need tekkisid enne tähti.
Galaktikate loomeprotsessi olulisemaks komponendiks peab Tenjes algtingimuste ning keskkonna kõrval galaktikate põrkumisi, nagu ka inimühiskonnas, milles võivad kohtumised eredate isiksustega olulisel määral mõjutada indiviidi arengut. Inauguratsiooniloengut on täispikkuses võimalik vaadata UTTV kodulehelt siit.
Leave a Reply