• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Vastavastatud suurim must auk võib kõigutada galaktikate evolutsiooni teooria alustalasid

30.11.2012 by Uku Püttsepp 2 Comments

Remco van den Boschi juhitav Max Plancki Astronoomiainstituudi (Max Planck Institute for Astronomy) töögrupp avastas vaatlusandmetest musta augu, mille ebaproportsionaalne suurus võib kõigutada galatikate evolutsiooni mudelite alustalasid. Avastatud kosmiline keha on 17 miljardit korda raskem kui Päike. Nii suur mass on oluliselt suurem, kui mudelid ennustada lubavad. Avastus on seda põrutavam, et musta auku ümbritsev galaktika on küllaltki väike. Tegemist võib olla massiivseima seni avastatud musta auguga.

NGC 1277 ketasgalaktikas Hubble kosmoseteleskoobi pildil. See väike lapik galaktika peidab endas suurimat seni avastatud musta auku. 17 miljardi Päikese massiga must auk moodustab ümbritseva galaktika massist 14%.

Käibel olevate astronoomia teooriate kohaselt peaks pea iga galaktika keskmes asetsema supermassiivne must auk, mille mass on mõnisada tuhat kuni mõni miljard Päikese massi. Kõige paremini uuritud, ligi nelja miljoni Päikse massiga must auk asetseb Maa kodugalaktika Linnutee keskel.

Galaktikate masside ja neis olevate tsentraalsete mustade aukude suhtes ilmneb vaatlusstatistikast huvitav trend. Nimelt on galaktikakeskme musta augu massi ja galaktika tähtede masside vahel otsene seos. Tavaliselt on musta augu mass tühine osa galaktika kogumassist.

Seos tsentraalse musta augu massi ja galaktika tähtede masside vahel on galaktilise evolutsiooni üks alustalasid. Ent Boschi avastus räägib teooriale vastu. Teadustöös kasutati Hubble kosmoseteleskoobi ja Hobby-Eberly teleskoobi poolt tehtud kujutisi.

Vastavastatud must auk asub ketasgalaktika NGC 1277 keskel. Praegu hoiab surima musta augu tiitlit 6-37 miljarditPäikse massi kaaluv kosmosekeha. Kui osutub, et rekordihoidja mass on arvuvahemiku esimeses pooles, on kuningas troonilt löödud. NGC 1277 on suuruselt teise musta augu naaberauk.

Suurim üllatus on aga, et NGC 1277 mass on ligikaudu 14% ümbritseva galaktika kogumassist. Tavaliselt moodustab tsentraalse musta augu mass galaktika massist 0,1%. Astronoomid oleks taolise supermassiivse musta augu olemasolu ennustanud kümme korda suuremale elliptilisele galaktikale.

Ehk on avastus juhuslik? Esialgne andmete analüüs näitab, et tegemist on fundamentaalsema probleemiga. Nüüdseks on avastatud veel viis galaktikat, mis on küllaltki väiksed, ent esimesel hinnangul omavad ebaproportsionaalselt suurt tsentraalset musta auku. Kindlate järelduste tegemiseks tuleb oodata täpsemaid galaktika kujutisi.

Edasiste sarnaste avastuste korral peavad astronoomid galaktikate evolutsiooniteooriad uuesti läbi mõtlema. Iseäranis tuleb üle vaadata varase Universumi arengulugu, sest avastatud supermassiivne must auk on hinnanguliselt vanem kui 8 miljardit aastat. On selge, et sellise musta augu põhjustanud protsess juhtus ammu.

Allikas: ScienceDaily

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kvantpõimitus rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal
  2. Film sellest, milline on planeet Maa kaugemalt vaadates
  3. Uued teadmised tähetekkega seotud jugadest
  4. Kui Maal oleks kaks kuud…
  5. Kas tumeainel on üldse mingi roll?
  6. IAA: Jah elektrijaamadele orbiidil
  7. Lähivõtted Vestast, meie raskuselt teisest asteroidist
  8. Füüsikud demonstreerisid aega varjavat seadet
  9. Maa esimene ,,Trooja” asteroid
  10. Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Comments

  1. Klõbistaja says

    1.12.2012 at 8:54 pm

    Andmed on erinevad, kuid välisajakirjandus räägib siiski rohkem Linnutee keskmes oleva musta augu suuruseks 4 miljonit Päikese massi.
    Kas galaktikad peavad moodustuma kõik samamoodi? Et algul galaktika, ja siis tema tsentraalne must auk? Või vastupidi – et algul on must auk ning galaktika tekib tema ümber? Mõlemad võimalused?

  2. Uku Püttsepp says

    3.12.2012 at 3:25 pm

    Jaa, tõepoolest ligi neli miljonit Päikese massi, number jäi tekstist kuidagi kõrvale. Suur tänu tähelepanu juhtimise eest, viga parandatud! Kõik galaktikad ei teki samamoodi, vastasel juhul näeksid need ju kõik ühesugused välja. Supermassiivse musta augu tekkimise kohta ei ole aga veel selget number-üks teooriat.

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in