• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Grafeeni abil parem dopingukontroll

18.01.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Machesteri Ülikooli teadlased leidsid grafeenile järjekordse rakenduse. Ülikooli töörühm näitas, et grafeeni toel on võimalik seninägematu täpsusega inimese vereproovist uimasteid või toksiine tuvastada. Suure tõenäosusega on üheks leiutise parktiliseks väljundiks lennujaamade turvakontrollide parendamine.

Grafeeni aatomstruktuur.

Koostöös Aix Marseille Ülikooliga valmistati seade, mis tuvastab sihtaineid üksiku molekuli täpsusega. Keelatud ainete avastamine kestab vaid loetud minutid. Plasmoonikal (teadus elektronide vibratsioonidest eri materjalides) põhinev töö avaldati ajakirjas Nature Materials.

Tulevikus toimub atleetide dopingukontroll kiiremini ja täpsemini, sest uus seade leiab ka ainete jääkkoguseid. Toksiinide ja uimastite test toimuks tavalise vereproovi alusel. Lisaks saaks uut meetodit kasutada kõrgete turvanõuetega kohtades lõhkeainete või uimastite otsimiseks. Kasu võib saada meditsiinisektorgi. Osutub, et uue tehnoloogia abil on võimalik ka viirusi diagnoosida.

Grafeenil, mis eraldati esimest korda Manchesteri Ülikoolis 2004. aastal, on üha laienev otstarveteprotvel. Grafeenelektroonika tõotab uut põlvkona nutitelefone, protsessoreid ja ülikiiret lairibavõrku. Käivad uurimistööd grafeeni kasutamisest organismisisese rohutransportöörina.

Olemasolevatele pooljuhtmaterjalidele, näiteks ränile, on küll tekkimas konkurents, ent Manchesteri Ülikooli teadlased usuvad, et imematerjali tõeline pärusmaa on veel leiutamata seadmete ning avastamata materjalide määrata.

Professor Sasha Grigorenko juhendatud teadlased esitasid artiklis idee uuest detektorseadmete põlvkonnast, mille molekulaarne ülitundlikkus põhineb valguse levimise faasi topoloogilistel omadustel. Nende valmistatud aparaat suudab tuvastada pelgalt ühe suhteliselt väikse molekuli maandumise grafeeni pinnale. Vesinikuga justeeritava detektorseadme tundlikkus on omalaadsetega võrreldes kolme suurusjärgu jagu parem.

Teadlased loodavad, et vastavaldatud teadustöö sillutab rakendusteid uuele tõusvale teadussuunale, mille nimeks on singulaarne optika (singular optics).

“Kogu seadme tööpõhimõte on lihtne: leida üksikuid molekule ja neid praktilise optilise süsteemi, näiteks mirkoskoobi abil vaadelda. Näitasime, kuidas singulaarsele optikale praktilisi väljundeid anda. Tööstuse huvi rakenduste vastu on ulatuslik,“ ütles Professor Grigorenko.

„Grafeen andis võrreldes teiste materjalidega parima võimaliku ainetundlikkuse. Vesiniku kinnitamine grafeeni pinnale osutus lihtsaks. Seda, mida teadustöö meile tegelikult öelda suudab, me aga veel täiel määral ei adu. Ent juba varajases töö staadiumis on väljundid paljulubavad. Uimastituvastussüsteemides, turvakontrollides ja viirustuvastuses on oodata uusi tuuli,“ ütles Grigorenko lõpetuseks.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Uus meetod kontrollib grafiidi üleminekut grafeeniks
  2. Grafeenist ja kvanttäppidest valmistatud ülitundlik fotoandur
  3. Grafeeni akustiline alternatiiv
  4. Grafeen paljastas oma magnetilise loomuse
  5. Nanoväänded: muudetava funktsionaalsusega grafeen-nanomaterjalid
  6. Cambridge’is valmistati grafeentinti
  7. Uus valmistusmeetod tekitab grafeenis keelutsooni
  8. Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada
  9. Uued teadmised grafeeni-metalli vastastikmõjudest
  10. Edusammud grafeeni masstootmise suunas

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in