Teadlased on kaua aega uskunud, et soojem kliima suurendab Läänemerre suunduvate jõgede veehulka, muutes sellega merd magedamaks, kuid Göteborgi ülikooli uurimus näitab, et viimase 500 aasta jooksul on see Läänemerd hoopis vastupidiselt mõjutanud.
Läänemeri on noor ja suhteliselt vähe soolane ning seetõttu on mereökosüsteem unikaalne ja äärmiselt tundlik, sisaldades nii mere -kui ka magevee liike. Uurimisgrupid juba aastaid hoiatanud, et isegi väikesel vee soolasisalduse muutusel on kohalikule ökosüsteemile suur mõju. Seni on olnud üheks baasargumendiks olnud, et kliimamuutus suurendab jõgede veehulka ja muudab sellega kaasnevalt Läänemere vähem soolaseks.
Daniel Hanssoni juhitud Göteborgi ülikooli töörühm analüüsis viimase 500 aasta kohta käivaid atmosfäärivaatluste andmeid ning leidis, et efekt võib-olla hoopis vastupidine. Andmete põhjal õnnestus neil rekonstrueerida Läänemerre voolanud magevee koguse muutus. Ajakirjas International Journal of Climatology avaldatud artikli kohaselt on kliima soojemad perioodid langenud kokku ajaga, mil Läänemere soolasus oli suurem. Seega, kui kliima muutub tulevikus soojemaks, voolab merre vähem vett, suurendades sellega vee soolasust.
Uurimisgrupi poolt kasutatavad andmed pärinevad 2004. aastal Jürg Luterbacheri juhitud Šveitsi töörühma tehtud uurimusest Euroopa dokumenteeritud kliimamuutuste kohta läbi aegade (1.) Tema grupp kogus kokku peaaegu kõik saada olevad andmed temperatuuridest ja meretaseme rõhu kohta, jaotades Euroopa seejuures 0.5×0.5 kraadisteks sektoriteks.
Varaseimad instrumente kasutavad ilmavaatlused algasid Euroopas juba 1659. aastal ning Baltikumis 18.sajandil. Varasemate aegade andmete hankimiseks uuris Luterbacher puude aastaringe, õietolmu ning jääkilpe, samuti ilma kirjeldavaid andmeid, näiteks Hispaanias kirjutasid mungad üles, kui vihma sadas.
Läänemere regioonis valitsevad aga suured erinevused. Läänemere põhjaosa ning Soome lahe muutub magedamaks, mil lõunaosa soolasisaldus kasvab. Protsessi põhjuseks on kliimasoojenemisest tingitud sademete hulga muutus – regiooni põhja -ning idaosa sademetehulk suureneb, kuid lõunaregioon muutub kuivemaks. Uurimus näitab, et lõunaosas toimuv sademete vähenemine on aga suurem, kui põhjaosa sademete hulga kasv. Siiski rõhutas Hansson Fyysika.ee-le antud intervjuus, et me peame antud mehhanismist paremini arusaama ja me ei saa olla täiesti kindlad, kas Läänemeri muutub tulevikus soolasemaks või mitte.
Töörühma tulemused näitavad, et kui jõgede veehulga muutuse ja temperatuuri vaheline suhe jääb samasuguseks nagu viimase 500 aasta jooksul, väheneb jõgede veehulk 3% võrra ühe kraadi Celsiuse kohta. BALTEX Assessment of Climate Change (BACC) hinnangu kohaselt tõuseb temperatuur 21. sajandi jooksul Läänemere regioonis 3–5 °C võrra.
Soolasuse muutusest tingitud täpne mõju mereökosüsteemile on aga etteaimamatu. “Ent kui Läänemeri muutub tõepoolest soolasemaks, on sellel ökosüsteemile kaheldamatult suur mõju. Mereliikidel hakkab olema magevee liikide üle eelis. Kuigi me ei saa olla kindlad, võib see suurendada laevaoherdite invasiooni,” ütles Hansson. Võõrliik on suuteline puidust laevavrakke vähem kui kümne aastaga täielikult saepuruks jahvatama.
Teise probleemina toob Hansson välja Taani väinade kaudu toimuva veevahetuse aeglustumise. “Kui see juhtub, siis suureneb hapnikuvaesete regioonide ehk nn. surnud tsoonide hulka Läänemeres veelgi. See suurendab omakorda vees leiduvate toitainete hulka ning põhjustab suviti suuremat vetikateõitsengut,” väidab Hansson.
Hapnikuvaeste regioonide suurenemist nendib ka Euroopa Keskkonna agentuuri poolt 2009. aastal avaldatud raport. Kui Läänemere temperatuur tõuseb, suurendab see nõudlust hapnikku järele. Samas on gaaside, ka hapniku, lahustuvus soojemas vees väiksem.
Siiski saavad teadlased andmete vähesuse tõttu Hanssoni sõnul hetkel selle teema üle vaid peamiselt spekuleerida ning valdkonnas on vaja veel uurimusi läbi viia.
Lisaks:
Artikli kokkuvõte ajakirjas International Journal of Climatology
(1) – Luterbacher J, Xoplaki E, Dietrich D, Rickli R, Jacobeit J, Beck C, Gyalistras D, Schmutz C, Wanner H. 2002. Reconstruction of sea level pressure fields over Eastern North Atlantic and Europe back to 1500. Climate Dynamics 18: 545-561, DOI: 10.1007/s00382-001-0196-6.
Luterbacher J, Dietrich D, Xoplaki E, Grosjean M, Wanner H. 2004. European seasonal and annual temperature variability, trends and extremes since 1500. Science 303: 1499-1503.
Enn Saar says
Artiklit kommenteerida ei taha, küll aga seda, millega algavad lisad:
Abstrakthe artikkel ajakirjas…
Olen sellist nalja siin ennegi kohanud, aga iga nali läheb hapuks, kui
seda kaua teha. Too koht, kuhu viidatakse, on ju ‘abstract’ ehk
artikli kokkuvõte.
Jaan-Juhan Oidermaa says
Garanteerin Teile, et enam seda ei kordu. Tunnistan, et “artikli kokkuvõte” kõlab eesti keeles paremini, kuid rõhutan, et oma sisult tähendab mõiste “abstraktne” detailidesse mittelaskumist.
Kahjuks pean tõdema, et mul ei ole teadusartikli levitamiseks antud ajakirja luba ning pean seetõttu piirduma artikli lühikokkuvõttega ja artikli enda autori kommentaaridega.
Lugupidamisega,
Jaan-Juhan Oidermaa