Metsiku lääne idüllifimeist on teada lõik, milles kangelane kannatanu lõgismaohammustusest mürki välja imeb. Olnuks kauboidel nanokäsn, saanuks nad oluliselt paremini hapraid elusid päästa. California Ülikoolis valmistatud nanokäsnad matkivad punaseid vererakke, mis suudavad verest mürgiseid maomürki ning baktereid ammutada.
Valge, punaste verelibledega kaetud polümeerkäsn.
Nanokäsnad on tehtud bioühilduvast, patsiendi verelibledega kaetud polümeertuumast. Verekate teeb nanokäsna immuunsüsteemile vastuvõetavaks. Et verelible on käsnast kolm tuhat korda väiksem, mahub neid ühele käsnale tuhandeid.
Verestunud käsn meelitab sarnaselt punastele verelibledele poor-vormivaid toksiine (pore-forming toxins). Taolisi toksiine satub verre maohammustustest, putukapistetest ning bakteritest, millest tuntumad on Staphylococcus aureus ning Escherichia coli.
Verre süstitakse nõnda palju nanokäsnasid, et pärislibled jäävad vähemusse. Sestap kinnituvad toksiinid pigem käsnadele ning liiguvad siis edasi maksa, kus need siis koos käsnadega kahjutult metaboliseeritakse.
89 % nanopooridega süstitud hiirtest elas laboratoorsetes tingimustes üle surmava annuse metitsilliin-resistentse Staphylococcus aureus-e (MRSA) toodetud alfa-hemolüsiin-toksiini. Mürgistamisjärgselt manustatud nanopoorid aga nii mõjusat toimet ei avaldanud: ellu jäi vaid 44 % hiirtest.
Hulgikujul võivad nanokäsnad neutraliseerida suure valimi toksiine. Lisaks saab valmistada teisi, toksiinispetsiifilisi käsn-antitoksiine.
Kliinilised katsetused on arengujärgus. Tööd kajastav artikkel avalikustati ajakirjas Nature Nanotechnology.
Allikas: Gizmag
89 % nanopooridega süstitud hiirtest elas laboratoorsetes tingimustes üle surmava annuse metitsilliin-resistentse Staphylococcus aureus-e (MRSA) toodetud alfa-hemolüsiin-toksiini. Pärast infekteerimist süstitud nanopoorid langetas ellujäämisprotsenti 44-ni.
Mitte mõhkugi ei saa aru. Kuidas neid kahte lauset mõista?
Tänud.
Jah, tõepoolest on teine lause kohmakas. Parandasin, tänud!