• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Väike tilk teaduskarikasse

27.05.2013 by Uku Püttsepp 2 Comments

Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i töörühm eesotsas Julia Velkovskaga avastas, klassikalise reaalteadusliku juhusega, et on valmistanud seni väikseima vedelikuna käituva osakestekogumi. Nähtus avastati prootonite ning plii ioonide põrgutamise katses.

Veetilk põrkab vastu metallplaati, illustratiivne pilt Wikipediast.

Arvutused näitavad, et nn. tilgad on kolme kuni viie prootoni suurused, mis on ligi sajatuhandik vesiniku aatomi läbimõõdust.

“Oleme jõudmas mikroosakeste kollektiivse käitumise juurteni,” ütles Velkovska, kes on CERN Vanderbilt-i füüsika professor ning CMS (Compact Muon Solenoid) detektori raskete ioonide põrgatamise programmi üks rajajatest. „Põrked peavad sõltumata märklaua materjalist olema piisavalt võimsad, et tekitada vähemalt 50 subatomaarset osakest. Alles siis saab jälgida voolavusomadustega osakeste kollektiivset dünaamikat.“

Avastatud tilgakesed voolavad paljuski nagu kvark-gluuon plasma. Praeguste teooriate järgi koosnes sekundi murdosa pärast Suurt Pauku kvark-gluuon plasmast kogu Universum. Praegu on selle tugevalt interakteeruva ürgaine valmistamine võimalik vaid aatomite põrgatamisel.

Prootoneid ja plii tuumasid põrgatati esialgsete põhitulemuste kontrolliks. Plasma tuvastamine oli ootamatu. Et prooton on plii tuumast 208 korda kergem, oldi eelnevalt üksmeelel, et prooton-plii põrked ei vallandaks plasma tekkimiseks piisavalt energiat.

„Prooton-plii põrge on võrreldav kuuli tulistamisega läbi õuna. Plii-plii põrge on samas lähenduses võrreldav kahe õuna kokku löömisega. Viimasel juhul vabaneb ka rohkem energiat,“ ütles Velkovska.

Tööd kajastav artikkel avaldati koos CMS töörühmaga teadusajakirjas Physical Review D ning arXiv eeltrükiserveris.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kvarkaine seos Higgsiga
  2. Uus arvutus aitab vastata küsimusele aine moodustumise kohta
  3. LHCb eksperimendi tulemused seavad osakeste standardmudeli kahtluse alla
  4. Täiuslik vedelik on nüüd veelgi täiuslikum
  5. OPERA eksperiment raporteerib neutriinode CERN-i ja Gran Sasso vahelise lennuaja anomaaliast
  6. Kas neutriinod liiguvad valgusest kiiremini?
  7. Kas Higgsi boson seletaks universumi suurust?
  8. Hiina ja USA koostööna avati uus neutriinodetektor
  9. Täna süttib LHC “Esimene kiir”!
  10. LHC eksperiment

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Elementaarosakesed ja LHC eksperiment

Comments

  1. Klõbistaja says

    28.05.2013 at 10:19 am

    Kena, et need tilgad päris tillukesed on – teadusekarikas ei hakka veel niipeagi üle voolama. 🙂
    Kuidas sai prootonite ja plii ioonide põrgatamisest tekkida kvark-gluuon plasma? Selleks oleks justkui vaja suuremat energiat. Kui katsed ei klapi teooriaga, tuleb teooria ülevaadata… Aga kõigepealt peab katseandmete õigsuses põhjalikult veenduma.

  2. Uku Püttsepp says

    29.05.2013 at 10:15 pm

    Sellega ilmselt tegeletaksegi!

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in