• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

32 sensoriga elektrinina teeb esialgu vahet õunal ja pirnil

15.06.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Looduses on rohkem kui üks lõhn, loomadel enamasti aga üks nina. Sarnast universaalsust jahivad tehisninadegi valmistajad. Näiteks oleks hea, kui lennujaamas saaks eristada moosi narkoodikumidest või lõhkeainest ühe, mitte kahe või enama aparaadiga.

32 sensoriga elektrinina eNose.

Valencia Polütehnilise Ülikooli ning Gävle Ülikooli teadlaste töörühmal õnnestus valmistada 32 sensoriga elekternina, mis teeb esialgu vahet õunal ja pirnil. Ehkki näiliselt triviaalne, on saavutus tubli samm sensortehnika suunas, mis suudab tulevikus veretult mõõta veresuhkru taset, jälgida veini käärimist ning koguni eristada healoomulist kasvajat pahaloomulisest – nahaväliselt.

Valencia Ülikooli teadlase José Pelegrí Sebastiá töörühm kasutas elektrininas seitset levinud termoreguleeritava väljundkarakteristikuga metalloksiidist pooljuht-gaasisensorit, mida kasutatakse eraldiseisvalt näiteks propaani, maagaasi, süsinikdioksiidi, alkoholi ning tolüeeni tuvastamiseks. Igale gaasile vastab enamasti üks sensor. Gaas põhjustab sensori elektroodide vahelise kontaktpinna juhtivuses muudu, millele luuakse proportsionaalne väljundpinge. Katseandmete, sealhulgas ka sensori temperatuuri ning etalonnäitude järeltöötluses arvutatakse gaasi tüüp. eNose elektrinina 32 sensori summaga saab analüüsida ka kompleksgaase, näiteks erinevate puuviljade lõhnasignatuure.

Katsetes asetati sensorkambrisse õuna ning pirni tükke. Esmalt oodati, kuni puuviljatükkidelt õhkunud ained kambri õhuga segunesid, seejärel käivitati sensorid ning jäädvustati nende näidud.

Töörühm registreeris igalt sensorilt kolm dünaamilist muutujat: esialgse signaali pinge tõusu, küllastuspinge tõusu ning pärast sensori väljalülitamist maksimaalse pinge tõusu.

Lõhnakomponentide analüüsi kaasati kõik eelmainitud parameerid. Nii saadi igast elektroonilisest signaalist kolmemõõtmelisse teljestikku 96 katsepunkti. Katset korrati 20 korda. Tulemusi töödeldi kümne eri algoritmiga, mis otsisid andmestikust karakteerseid, kas siis õuna või pirni lõhna elektrisignaalile vastavaid mustreid. Kõik peale ühe sensori suutsid puuvilju eristada vähemalt üheksal juhul kümnest. Ning üks mustrit otsiv lähima naabri algoritm, IB1, eristas puuvilju õigesti kõikidel juhtudel. Enamik inimesi seda ei suuda.

Allikas: IEEE Spectrum

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Laser jäljendab valguse abil bioloogilisi neuroneid
  2. Gruppide moodustamine määrab ellujääja
  3. Uutmoodi biosensor hoiatab sportlast kurnatuse eest
  4. Nanomeditsiini võidukäik: mürgistust ravivad käsnad
  5. Mesilaste kaitsevärav-uus viis kaitsmaks mesilasi varroalestade eest
  6. Uus fluoresentsspektroskoopia meetod
  7. Silma võrkkestas asuvad rakud suudavad tuvastada footonite numbrilise jaotuse
  8. Patsientidele siirdati kunstlikud hingetorud
  9. Uuriti melaniini elektrilisi omadusi
  10. Laser tuvastas bakteritsiidi koostise

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in