• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Avastati uus suure eripindalaga materjal

25.07.2013 by Uku Püttsepp 1 Comment

Rootsis, Uppsala Ülikoolis valmistati materjal, millel on ülisuur eripindala ning veeimamisvõime. Tööd kajastav artikkel ilmutati teadusajakirjas PLOS ONE.

Elektronmikroskoobi pildid Upsaliidist.

Uuele magneesiumkarbonaadist aerogeelile pandi nimeks Upsaliit. Materjal võiks leiutajate arvates tulevikus eemaldada hokiväljakutelt, laohoonetest ning elektroonika- ja ravimitööstuse ruumidest liigse õhuniiskuse, koguda organismist mürkaineid, koristada keskkonnareostusi, eemaldada õhust mittevajalikke lõhnu ning puhastada põlengujärgseid ruume.

„Vastupidiselt viimased sada aastat teaduskirjanduses püsinud arvamusele saab amorfset magneesiumkarbonaati valmistada väga lihtsa madaltemperatuurse protsessiga,“ ütles Uppsala Ülikooli Nanotehnoloogia ja Funktsionaalsete Materjalide Osakonna teadur Johan Goméz de la Torre.

Korrastatud struktuuriga magneesiumkarbonaadi vorme, nii veesisaldusega kui ilma, leidub looduses külluslikult. Korrastamata ja veeta magneesiumkarbonaat on aga looduses haruldane ning selle tehislik tootmine keeruline. 1908ndal aastal väitsid osad saksa teadlased, et korrastamata magneesiumkarbonaati ei saa valmistada viisil, millega tehakse teisi korrastamata süsinikühendeid (alkoholilahuse mullitamine süsihappegaasiga). 1926. ja 1961. aastal tehtud uurimustest tehti samad järeldused.

„Ühel 2011. aasta neljapäeva pärastlõunal muutsime varem ebaõnnestunud katse algtingimusi. Lisaks juhtus, et unustasime materjali nädalavahetuseks reaktsioonikambrisse. Esmaspäeva hommikul avastasime kambrist tahke aerogeeli. Pärast geeli kuivatamist olime põnevil,“ ilmestas Johan Goméz de la Torre.

Järgnes aasta materjalianalüüsi ning katse peenhäälestamist.

„Väisasime mitmeid uusimaid materjalide liigitamise meetodeid, misjärel sai selgeks, et valmistasime tõepoolest varem võimatuks peetud materjali,“ ütles nanotehnoloogia professor Maria Strømme.

Uue materjaliklassi avastamine oli kirss tordil. Tõeline teaduslik maiuspala avanes materjali omaduse uurimisel. Osutub, et Upsaliidil on muldmetall-karbonaatide aerogeelidest suurim eripindala, ligikaudu 800 ruutmeetrit grammi kohta.

„Seega liigitub meie tehtud uus materjal eksklusiivsesse poorsete ning suure laotuspindalaga materjalide klassi, millesse kuuluvad ka mesopoorne räni, tseoliidid, metall-orgaanilised võrgustikud ning süsinik-nanotorud,“ ütles Strømme.

Upsaliidi pooride läbimõõt on väiksem kui 10 nanomeetrit. Poorstruktuuri tõttu imab Upsaliit madala relatiivse õhuniiskusega keskkonnas rohkem vett kui hügroskoopne tseoliit, mis oli seni parima veeimamisvõimega materjal. Lisaks on uue poormaterjali valmistamine omalaadsete seas energeetiliselt soodsaim.

„Odavus, koos teiste ainulaadsete omadustega, peaks Upsaliidile garanteerima keskkonnasäästlike toodete seas kindla turuosa,“ ütles Maria Strømme.

Avastust hakatakse turustama Uppsala Ülikooli teadlaste ning ametnike poolt loodud firma Disruptive Materials vahendusel.

Allikas: ScienceDaily

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kas libisev liiv aitas egiptlastel püramiide ehitada?
  2. Guinessi rekord: vaid kahe aatomkihi paksune klaas
  3. Kloori tootmine oluliselt väiksema energiakuluga
  4. Valgushajutid – uuenduslik plastkile toetab uusi funktsioone
  5. Hüdrogeel-elektroonika debüüt
  6. Keerukate polümeerist rõngaste arhitektuur nanoskaalas
  7. Kas metallid mäletavad ka nanoskaalas oma kuju?
  8. Kolm elektroni „ühe hinnaga”
  9. Seletati metalli pindade läheduses oleva elektrilise müra iseloom
  10. Mendeljevi tabeli puuduv 117. element lõpuks leitud

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Comments

  1. Rasmus Palm says

    16.04.2014 at 9:55 am

    Nimetada antud materjali suurima eripindalaga materjaliks on natuke eksitav. On valmistatud süsiniku päritoluga poorseid materjale mis on artiklis antud materjali eripinnast (~800m2/g) üle kolme korra suurem eripinnaga. Algses artiklis, mille põhjal inglisekeelne populaarteaduslik ja sellest eestikeelne versioon on kirjutatud, on mainitud et selle materjali eripind on suurim leelismuldmetallide karbonaatidest.

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in