• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Universumi tugevaim magnetväli

28.07.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

American Enterprise Institute (AEI) teadlased sooritasid numbrilise simulatsiooni, mis annab võimaliku seletuse neutrontähtedes tekkivatele tugevatele gammakiirte pursetele. Põhjuseks oletatakse tugevaid magnetväljasid.

Kunstniku nägemus gammakiirte purskest. Allikas: http://www2.astro.psu.edu/users/nnp/grbphys.html

Ülitihedad (ultra-dense) neutrontähed tekivad siis, kui põrkuvad kaks binaarse süsteemi neutrontähte. Konglomeraadi eluviiv lõpeb kollapsiga mustaks auguks, millega võivad kaasneda lühikesed, ent hoomamatult võimsad gammakiirte pursked. Neid on õnnestunud tuvastada teiste hulgas XMM Newton, Fermi ning Swift satelliitidega. Pursetes vallandub sekundis rohkem energiat kui Linnuteest aasta jooksul kokku. On pikalt oletatud, et nähtuse põhjustab neutrontähe seesmine, Universumis kõrvutatamatu tugevusega magnetväli. Saksa Max Pancki Instituudi Gravitatsioonifüüsika osakonna teadlastel õnnestus nimetatud magnetvälja evolutsiooni simuleerida. Varem seda tehtud ei ole.

Kuidas saab Maa magnetväljast sada miljardit korda tugevam magnetväli tekkida palju väiksema algmagnetväljaga neutrontähest?

Nähtust saab seletada diferentsiaalselt pöörleva plasma magnetvälja võimendusfenomeniga. Diferentsiaalne pöörlemine viitab, et kõrvutiolevad plasmakihid pöörlevad eri kiirusega ning hõõruvad seejuures üksteise vastu. Plasma voolamisega kaasneb indutseeritud magnetväli. Et plasmakihid hõõrduvad, tekib nende liikumises aja kulgedes turbulents, mis kandub üle ka magnetväljale. Magnetopöörlemise (magnetorotational) ebastabiilsusest võib neutrontähe magnetväli tugevalt, otsekui tagasisidestatult võimenduda.

Nimetatud mehhanism mängib olulist rolli paljudes astrofüüsikalistes süsteemides.  Näiteks seletatakse sellega akretsioonketaste ning variseva tuumaga supernoovade omadusi. Magnetohüdrodünaamilise ebastabiilsuse võimendusefekti teooriat uuriti varemgi. Ent simulatsioonid takerdusid vähese arvutusvõimsuse taha. Moore’i seadus aga näikse kehtivat, nüüd on vajalik võimsus olemas.

AEI Gravitatsioonilainete Modelleerimise rühma liikmed simuleerisid ülimassiivse neutrontähe poloidaalse magnetvälja evolutsiooni. Algtingimustega sümmeetriliselt seadistatud magnetväli häirus ajapikku plasma hõõrdumisest. Ebastabiilne täht varises mustaks auguks, mis neelas ka seda esialgu ümbritsenud ainepilve.

Magnetopöörlemise eksponentsiaalselt kasvav ebastabiilsus tekkis igas simulatsioonis. Neutrontähe sisemust jäljendavate parameetritega taolisi arvutikatseid varem tehtud ei ole.

Töö üdi seisneb kahes olulisemas tõdemuses. Esiteks näitab see esmakordselt, kuidas magnetopöörlev ebastabiilsus tekib Einsteini üldrelatiivsusteooria raamistikus, milles ei eksisteeri ebastabiilsust ennustavaid analüütilisi tingimusi. Teiseks võib avastusel olla suur astrofüüsikaline tähendus, on ju antud üks võimalikke seletusi gammakiirte pursetest vabanevale tohutule energiahulgale.

Allikas: ScienceDaily

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Ameerikla teadlased tekitasid kõrgemasse atmosfäärikihti plasmapilve
  2. Uued teadmised tähetekkega seotud jugadest
  3. Kui Maal oleks kaks kuud…
  4. Kas tumeainel on üldse mingi roll?
  5. IAA: Jah elektrijaamadele orbiidil
  6. Lähivõtted Vestast, meie raskuselt teisest asteroidist
  7. Füüsikud demonstreerisid aega varjavat seadet
  8. Maa esimene ,,Trooja” asteroid
  9. Betelgeuse leegid
  10. Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in