• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Loodi maailma kiireim vurr

29.08.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

St. Andrewsi Astronoomia ja Füüsika Kooli teadlased dr. Yoshihiki Arita, dr. Michael Mazilu ning professor Kishan Dholakia sooritasid eksperimendi, milles keerutati laserkiirtel hõljuvat kera kiirusega 600 miljonit pööret minutis. Katse sooritati vaakumkambris ning kera mehaaniliseks töötlemiseks kasutati vaid lasereid. Töö avaldati rahvusvahelises teadusajakirjas Nature Communications.

Paremate pesumasinate trummel pöörleb tsentrifuugitsükli ajal paartuhat pööret minutis. Hambaarsti puur võib pöörelda kuni 400000 pööret minutis. Mida kiiremini keha pöörleb, seda suuremad on sellele mõjuvad jõud ning seda rohkem energiat pöörlemisse talletub. Šveitsis liikus 1950-1954a. koguni hooratas-mootoriga linnaliinibuss (loe siit). Ent mikrokehade pöörlemisdünaamika on veel suuresti avastamata maailm. Iseäranis huvitav on, millal ja kas üldse sekkuvad klassikalisse pöörlemist kirjeldavasse füüsikasse kvantfüüsika nähtused. Seda St. Andrewsi töörühm uurida tahtiski.

Eksperimendiks valmistatud kaltsiumkarbonaadist kera läbimõõt oli ligikaudu üks mikromeeter. Kera asetati laserkiirte fookusesse. Laservalguse rõhk hoidis kera katsepinnast lahus. Hõljuva kera pihta sihiti laserkiir, mille polarisatsioon muutis kera läbimisel suunda ning andis kerale nurkkiirenduse. Õhutakistus eemaldati vaakumiga. Töörühm täheldas kera pöörlemises güroskoopilisi efekte.

„See on erutav ning mõtlemapanev eksperiment, mis avardab pöörlevate kehade füüsika piire. Oleks huvitav katset korrata mitme samaaegselt lõksustatud osakesega. Saame võib-olla heita valgust kvanthõõrdumise fenomenile, mille põhiküsimus oleks – kas kvantmehaanika peatab hõõrdumiseta liikumise?“ küsis dr. Yoshihiko Arita.

„Lisaks kinemaatikale tõstatab katse huvitavaid termodünaamika-alaseid küsimusi, mida on praegu keeruline modelleerida. Pöörlemine on nii kiire, et kerakese pinna nurkkiirendus on maapinna raskuskiirendusest miljard korda tugevam. Hämmastav, et tsentrifugaaljõud kerakest enne rekordkiiruseni jõudmist laiali ei kiskunud!“ lisas dr. Michael Mazilu.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kvantoleku nõrk mõõtmine – otsekui kollapsi aegvõte
  2. Esmakordne Van der Waalsi jõu otsemõõtmine
  3. Avastati tehislikud magnetmonopoolid
  4. Füüsik esitas idee kvantvahu tuvastamiseks
  5. Valmistati nähtamatu fotodetektor
  6. Samm edasi hübriidsete kvantseadmeteni
  7. Kvantfüüsika jäljendab kõhedaid minevikusündmusi
  8. Kvanttunneleerimise kontrollimine valguse abil
  9. Kvantfüüsikud selgitavad põimituse ja mittelokaalsuse vahelist suhet
  10. Kvantkasse on raske näha

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: kvantnähtused

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in