• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Füüsika Nobeli preemia pälvisid Peter Higgs ja François Englert

9.10.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Kui palju loeb üks tund pärast 50 aastat ootamist? Nagu mitmed mainekad teadusajakirjad ennustasid, pälvisid väikese viivitusega käesoleva aasta Nobeli füüsika preemia Edinburghi Ülikooli emeriitprofessor Peter Higgs ning Brüsseli Vaba Ülikooli emeriitprofessor François Englert. Preemia määrati osakeste massi teooria arendamise eest.

Englert ja Higgs kõnelemas.

Eile Stockholmis Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia kantsleri Staffan Normarki  kuulutatud uudis tuli hilinemisega, sest Nobeli komitee tegeles omamoodi Higgsi-jahiga.

Preemia suurim au ja tähelepanu kuulub vististi avastatud bosonile, ent osakestefüüsikute jaoks on oluliselt põnevam osakese põhjustatud Higgsi välja uurimine. Higgsi väli annab igale alusosakesele massi, aga eri viisil. Näiteks W ja Z bosonid on Higgsi väljaga tugevas interaktsioonis, ning liiguvad otsekui siirupis. Sestap on need alusosakestest ühed raskemad. Samas footon välja mõju ei tunne ning on seetõttu massitu. Higgsi boson on kvantmaailma avaldus, mille avastamine tõendab välja olemasolu.

Englert ning tema kolleeg Robert Brout olid esimesed, kes Higgsi väljale teoreetilise seletuse andsid. Peter Higgs oli seevastu esimene, kes ennustas, et välja tekitab hiljem tema nime saanud osake. Nobeli komitee andis auhinna jagamisel täpsema seletuse:“Preemia antakse subatomaarsete osakeste massi päritolu selgitava teoreetilise mehhanismi avastamise ning vastava teooria arendamise eest.“ Lisaks mainis komitee tunnustavalt Eurooma Tuumauuringute keskuse CERN-i ATLAS ja CMS eksperimente, millega kauaotsitud osake lõppeks avastati.

Brout’ile postuumselt auhinda anda ei saa. Märkimata jäid ka Higgsi välja teooriasse oluliselt panustanud teoreetikud Richard Hagen, Gerlad Guralnik ning Tom Kibble. Olgugi, et teadusmaailm nende tunnustamist mõneti ootas.

„Olen preemiast pea sõnatu. Tahaksin tänada Rootsi Kuninglikku Teaduste Akadeemiat,“ ütles Peter Higgs ühes oma pöördumises. Higgs on väidetavalt telefonivabal puhkusel, et vältida liigset meedia tähelepanu. „Temaga kontakti saamine oli küllaltki keerukas, ükski proovitud telefoninumbreist ei vastanud,“ ütles kantsler Normark. Kõne asemel saadeti viimaks e-kiri. Normark ei täpsustanud preemia kuulutamise hilinemise põhjust, ent ütles, et kindel oli vaid laureaatide hõikamise päev.

„Võite arvata, et uudis pole just ebameeldiv. Olen väga – väga õnnelik,“ ütles Englert pärast preemia pälvimist. Englert lisas, et kohtus Higgsiga esmakordselt möödunud aastal CERN-is, kui bosoni avastus ametlikult välja kuulutati. Pärast on vesteldud küll. „Kavatsen Higgsi õnnitleda, sest arvan, et ta tegi olulist tööd, seejuures tegi ta seda väga hästi,“ tunnustas Englert.

Olgugi, et Higgsi bosoni avastamine kinnistab suurt teooriat, on füüsikud osakese kirjeldamisega endiselt ametis. Esialgu viidati bosonile ettevaatlikult, seda kutsuti „Higgsi sarnaseks“ osakeseks. Kõik bosoni omadused ei olnud selged, ega ole nüüdki. Märtsis tehtud ametlik avaldus järgnes kindlale teadmisele, et osake annab massi W ning Z bosonile.

CERN-i LHC eksperiment on 2015. aastani tööseisakus. Vahepeal sooritatakse aparatuuri ning infotöötlusmehhanismidega tehnilisi uuendusi, et põrgatada veelgi kõrgema energiaga osakesi. Nii saab Higgsi bosoni omadusi edasi uurida. „Mõned suured küsimused on endiselt sõelal,“ ütles Englert eile hommikul. Näiteks ennustab supersümmeetria teooria, et kõikidel osakestel, nende hulgas ka Higgsil, on raskemad supersümmeetrilised kaaslased. On lootus, et kõrgema energiaga põrked avaldavad neist vähemalt mõned.

Vaata eilset ametlikku Nobeli Komitee avaldust siit:

[vsw id=”8MRqQQuvGzs&feature=share” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]

Allikas: NewScientist, Nobelprize.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Väike tilk teaduskarikasse
  2. Kuidas nimetada Higgsi osakest?
  3. Avastati uued rasked ,,eksootilised” hadronid
  4. Füüsik valmistas Lego klotsidest LHC ATLASe eksperimendi mudeli
  5. Ameerika suurim osakestekiirendi Tevatron lõpetab töö
  6. Uudised LHC-st vihjavad Higgsi bosoni olemasolule
  7. Aine-antiaine sümmeetria sai uut kinnitust
  8. Suure Hadronite Põrguti insenerid valmistuvad kõrgeteks energiateks
  9. CERN loodab seljatada LHC-ga seotud maailmalõpuhirmu
  10. Maailma suurim aatomite purustaja hakkab valmis saama

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Elementaarosakesed ja LHC eksperiment

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in