• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kuidas saada nähtamatuks

11.07.2000 by toimetaja Leave a Comment

Nähtamatuks teeb meid … salasõnade teadmine? Paraku mitte. Aga vastus küsimusele mida peaks põhimõtteliselt tegema selleks, et nähtamatuks saada ei ole teab-mis keeruline. Tuleb lihtsalt valguskiired juhtida ümber isiku või eseme. Kuidas täpselt ning mis on asjade tänane seis?

Kõigepeal põhiline idee. Me mäletame kooli füüsikakursusest, et valguse käitumist kirjeldatakse joonistades valgusallikast lähtuvaid nn valguskiiri. Selles geomeetrilise optika lähendis tekib silma võrkkestale kujutis siis, kui igalt vaadeldava objekti punktilt lähtuvad valguskiired koonduvad meie silma võrkkestal jällegi üheks punktiks (vt joonis 1).

Joonis 1: Kuidas töötab inimese silm

Joonis 2: Kuidas asjad nähtamatuks muutuvad.

Vaadake joonist 2 ning proovige vastata küsimusele, mida näeb vaatleja, kui ta vaatab suunaga vasakult paremale punase valgusallika poole? Õige vastus on, et sedasama üksikut valgusallikat. Aga see suur sfääriline objekt silma ja valgusallika vahel? Aga silm ei saa kuidagi aru, kas valguskiir on vahepeal mõne käänu sisse teinud, kui tema lõpp-suund teekonna lõpus samasugune on, kui alguses.

Aga kuidas teha nii, et valguskiir teeks sellise käänaku sisse? Jah, see ongi see keeruline koht. Sest valguskiired ei muuda niisama heast peast oma suunda. Ning optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda liikudes murduvad nad “teistpidi”.

Edasises arutluses peaksime eristama kahte olukorda. Ühel juhul asetseb vaatleja objektist nii kaugel, et nägemise stereoefekt ning võimalikud erinevated rakursid (painutad pead ühele ja teisel poole) ei mängi erilist rolli. Teisel juhul on objekt vaatlejale lähedal.

Kaugel asetseva objekti “nähtamatuks” tegemiseks on mitu võimalust:

  1. Me võime võime juhtida valguse objektist mööda valguskaablitega või
  2. võime objekti ette paigutada seda varjava ekraani, millele kuvatakse pilt, mis on vaatlejat poolt vaadates objekti taga. Mõlemal juhul peab vaatleja olema ühes kindlas punktis ning kui see ennast liigutab, siis peab muutuma ka ekraani asukoht ja pilt sellel … põhimõtteliselt on see nagu suure pildi taha varjumine.

Nii lähedaste kui ka kaugete objektide korral töötab variant, kus objekt on paigutatud eriliste omadustega materjalist katte sisse (sinine osa joonisel 2). Just see variant on hetkel “kuum teema” teadusajakirjanduses. Märksõnadeks on metamaterjalid ja negatiivne murdumisnäitaja.

Joonis 3

Mis on metamaterjalid ning miks on negatiivne murdumisnäitaja eriline nähtus? Aga kõigi “normaalsete” materjalide murdumisnäitaja on positiivne.

Metamaterjalid ei olegi nagu materjalid, need on rohkem nagu aukudega juustud (vt joonis 3)

Spetsiaalne uudisvoog: Physical Review: Photonic crystal

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Uus nähtamatuks tegev seade töötab hajutavas keskkonnas
  2. Nähtamatuks tegev mantel teeb varjatust elektromagnetilise majaka
  3. Arengud termovarjestuse tehnoloogias
  4. Eksperiment näitas, et aatomituum võib läbipaistvaks muutuda
  5. Akustilise avastamatuse keep
  6. Magnetväljade peitmine: loodi esimene ,,antimagnetseade”
  7. Valgus levib, justkui ruum puuduks
  8. Nanotrükk võimaldab valmistada suurte pindaladega metamaterjale
  9. Metamaterjal purustas oma murdumisnäitajaga rekordi
  10. Painduv metamaterjal

Filed Under: FYYSIKA.EE hoiab silma peal - Teemad Tagged With: Kuidas saada nähtamatuks

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in