• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uus valmistusmeetod tekitab grafeenis keelutsooni

22.07.2010 by Stiina Kristal Leave a Comment

Šveitsi ja Saksa teadlased töötasid välja uue viisi tootmaks eriti peenikesi spetsiifiliste mõõtmete ja keelutsooniga grafeenribasid. Ülioluline on aga, et ribade ääred on siledad, ilma milleta grafeeni kasutamine elektrooniliste seadmete valmistamisel võimalik pole.

Siiani on grafeenribasid valmistatud nn. ülevalt-alla meetoditel, näiteks ribade lõikamisel suurematest grafeenplaatidest või süsinik-nanotorude avamisel. Sellistel meetoditel saadud nanoribad on aga võrdlemisi laiad(üle 10 nanomeetri) ning konarlike äärtega. Kõrgtehnoloogiliste elektrooniliste seadmete valmistamiseks peavad ribad olema aga väiksemad kui 10 nanomeetrit ning mis veel olulisem, nende ääred peavad olema siledad, sest isegi väikseimad kõrvalekalded ideaalsest ääre kujust, nn. ‘tugitoolist’ ja ‘siksakilisest’, halvendavad tunduvalt grafeeni elektroonilisi omadusi, kirjutab physicsworld.org.

Skaneeriva tunnelmikroskoobiga saadud struktuurmudel(vasakul) ja 3D kujutis siksakilisest grafeen-nanoribast. Pilt:Empa

Roman Faseli ja Klaus Mülleni juhitud uurimusel välja töötatud meetod on lihtne, materjali pinnal läbiviidav alt-üles toimuv keemiline protsess. Esmalt laotatakse spetsiaalselt valmistatud halogeeni lisandiga diantrüüli monomeerid kulla ja hõbeda pinnale kõrgel vaakumil. Järgnevalt sunnitakse monomeerid polüfenüleeni ahelatega ühinema.

Järgmise sammuna eemaldati näidise kuumutamisel polümeeri vesiniku aatomid. Selle tagajärjel polümeeri ahelad sidustuvad moodustades tasapinnalised grafeenribad, mis on kõigest ühe aatomi paksused, ühe nanomeetri laiused ning kuni viiekümne nanomeetri pikkused. Ribad on piisavalt peenikesed omamaks elektroonilist keelutsooni ning seega ka lülituseks sobivaid omadusi. Lisaks on grafeenribade ääred siledad ja ‘tugitooli’ kujulised ning ribad ise on nende valmistamiseks kasutatavatest monomeeridest sõltuvalt kas sirged või siksakilised.

Allikas

Teadusartikkel “Atomically precise bottom-up fabrication of graphene nanoribbons“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Grafeenipõhise fotoelemendi uus efektiivsusrekord
  2. Topoloogilised isolaatorid pakuvad toatemperatuursele spintroonikale uusi arenguteid
  3. Uut tüüpi grafeenipõhine patarei
  4. Valmistati juhitava töörežiimiga grafeentransistor
  5. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  6. Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril
  7. Terahertsise sagedusega leviva kiirguse ohjamine grafeeni abil
  8. Isejoonduvate grafeenitransistoride ja vooluahelate valmistamine areneb
  9. Grafeentransistorid nanoseadmetes
  10. Grafeen: milleks on konarused kasulikud

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in