• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Gravitatsiooniteooria konverents 2022

23.06.2022 by Kaido Reivelt

Ühe konverentsi korraldaja, TÜFI teoreetilise füüsika teaduri dr. Jorge G. Valcárceli sõnul pakub meetrilis-afiinne raamistik kaasaegset lähenemist gravitatsiooniteooriatele, mis püüab haarata mateeria põhiomadused nagu energia, impulss ja spinn ühtsesse geomeetrilisse kirjeldusse. Kuigi nende teooriate matemaatilisi aluseid hakkasid arendama Élie Cartan, Hermann Weyl ja Albert Einstein pea sajand tagasi, muutus kõnealuste mudelite süstemaatiline analüüs ja rakendused kosmoloogiliste ja astrofüüsikaliste nähtuste kirjeldamiseks praktiliselt võimalikuks alles suhteliselt hiljuti seoses arvutialgebra kasutuselevõtuga keeruliste rehkenduste läbiviimisel.

Sedatüüpi teooriate pere erinevate variantide seas on viimastel aastatel Tartu uurijate fookus ja tööpanus puudutanud eriti nn teleparalleelset gravitatsiooni. Ka käesoleval konverentsil umbes pooled ettekannetest käsitlevad just teleparalleelseid mudeleid. Nagu konverentsi korraldaja TÜFI teoreetilise füüsika teadur María José Guzmán selgitab, on teleparalleelne gravitatsioon huvitav, sest pakub Einsteini üldrelatiivsust ületavate teooriate uurimiseks avarat ja paljuski avastamata matemaatilist maastikku, kuivõrd kasutab kõveruse asemel hoopis väände mõistet aegruumi kirjeldamiseks. Seeläbi avanevad uued sihid Universumis vaadeldavate nähtuste seletamiseks, aga tuleb rinda pista ka uute probleemidega, mis ähvardavad teooria sisemist kooskõla rikkuda.

Praegune konverents kuulub Tartu rahvusvaheliste gravitatsioonikonverentside sarja, leides aset juba kuuendat aastat järjest, osundab teoreetilise füüsika kaasprofessor, TÜFI teoreetilise füüsika labori juhataja Laur Järv. Kui kaks viimast konverentsi tuli läbi viia praktiliselt vaid interneti teel, siis käesolev konverents toimub tõeliselt hübriidvormis. Vaatamata vaikselt jätkuvale Covid-19 pandeemiale ja potentsiaalselt ohtlikule julgeoleku olukorrale, tulevad konverentsi ligi 120 osavõtjast umbes pooled Tartusse kohale.

Huvilised, keda paeluvad kosmosega seotud suured küsimused, saavad oma uudishimu rahuldada konverentsi avalikul loengul teisipäeval, 28. juunil algusega kell 18.15 Tartu tähetornis. Professor Davi Rodrigues Espírito Santo ülikoolist Brasiiliast kõneleb inglise keeles teemal „Miks galaktikad pöörlevad?“. Loeng selgitab, miks on alust arvata, et eksisteerib tumeaine või kas äkki õnnestuks neid efekte seletada ka mingil muul alternatiivsel moel. 

Rohkem infot on konverentsi kodulehel.

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Eestist endast

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in