• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Maailma suurim aatomite purustaja hakkab valmis saama

25.03.2008 by toimetaja Leave a Comment

Käesoleval aastal, juulis või augustis alustab tööd Large Hadron Collider (suur hadronite  kollaider, LHC).

LHC on 27 km pikk ringikujuline tunnel (ülemisel pildil on näha ühe tunneli mooduli paigaldamine), mis on 175 m  sügavusel maa alla ja mis asub Prantsusmaa ja Sveitsi territooriumil. Tunnelis pannakse vesiniku aatomi tuumad – prootonid – liikuma 99.9999 valguse kiirusega, neid juhivad väga võimsad ülijuhtivad magnetid. Prootonid põrkuvad siis ca 4 suure bussi mahuga detektorite kambris, kus nad annihileeruvad.

 

Oma täisvõimsusel toimub LHC-s ligikaudu miljard sellist põrget sekundis, sellest saadavaid andmeid töötleb maailma suurimaid, 3000 arvutist koosnev klaster. Edasi saadetakse andmed töötlemiseks üle kogu maailma.

LHC tunnel on ühtlasi maailma suurim külmik, kus mõnedes osades hoitakse temperatuuri -271 kraadi, st seal on külmem kui kosmoses.

Kasutatavad detektorid on oma mõõtmetelt tohutud (vt alumist pilti ja väikest inimfiguuri seal). Suurim neist, ATLAS, on 46 meetrit pikk ja 25 meetrit kõrge ning kaalub 7000 tonni, peaaegu niisamapalju, kui Eiffeli torn.

Ühes kümnetunnises eksperimendis võib prootonite kiir liikuda rohkem, kui 10 miljardit kilomeetrit, so vahemaa planeet Neptunile ja tagasi. Tippvõimsusel on iga kiire energia ligikaudselt võrdne 1600km/h liikuva auto omale, sealjuures kasutab LHC 120 megavatti võimsust, so ca 5% Narva Elektrijaamade täisvõimsusest. 

Põrkes saadakse väga väikeses ruumalas 14 teraelektronvoldine energia. See pole iseenesest suur, võrdudes ligikaudu lendava kärbse liikumisenergiaga. Aga energia kontsentratsiooni tähenduse mõistmiseks võib igaüks ise katse teha, suvel, läätse abil päikesevalgust koondades. 

Ehitise hind on 3.9 miljardit EUR ehk ca 62 miljardit krooni. Sellest kaks kolmandik kulus seadmetele, üks kolmandik palkadeks füüsikutele, inseneridele ja tehnikutele.

LHC eksperimentides loodetakse katseliselt tõestada Higgsi bosonite olemasolu, uurida supersümmeetriaid Standardmudelis, saada uusi teadmisi anti-aine kohta, taastada sündmuseid Universumi väga varajastes arengujärkudes, vahetult pärast Suurt Pauku.

Tartu Ülikoolis on jätkuvalt võimalik õppida füüsikat.

Allikas: physorg.com
Vahendas: Kaido Reivelt

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Füüsika Nobeli preemia pälvisid Peter Higgs ja François Englert
  2. Väike tilk teaduskarikasse
  3. Kuidas nimetada Higgsi osakest?
  4. Avastati uued rasked ,,eksootilised” hadronid
  5. Füüsik valmistas Lego klotsidest LHC ATLASe eksperimendi mudeli
  6. Ameerika suurim osakestekiirendi Tevatron lõpetab töö
  7. Uudised LHC-st vihjavad Higgsi bosoni olemasolule
  8. Aine-antiaine sümmeetria sai uut kinnitust
  9. Suure Hadronite Põrguti insenerid valmistuvad kõrgeteks energiateks
  10. PM: Füüsik peab musta augu hirmu asjatuks

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Elementaarosakesed ja LHC eksperiment

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in