Antakse teada, et Soome ja Venemaa teadlastel on läinud korda nn Cooper’i paare moodustavad elektronid ruumiliselt eraldada nii, et võivad tekkida omavahel  kvantmehaaniliselt seotud elektronide paarid. Sellised, nn põimolekus elektronid on vajalikud näiteks kvantarvutite ehitamisel. Eksperimendis kasutati kahte grafeenist tehtud kvanttäppi. On olemas mittejuhid, pooljuhid, juhid ja … ülijuhid. Ülijuhtide elektritakistus on null või nullilähedane. […]

ETH Zürich’i (Eidgenössische Technische Hochschule Zürich) füüsikud teleporteerisid arvutikiibi sarnases tahkises kvantinformatsiooni. Teadusajakirjas Nature avaldatud artikkel kirjeldab, kuidas töörühmal õnnestus informatsiooni teleporteerida 6 mm kaugusele, ühest kiibi servast teise. Andmekandjad seejuures asukohta ei vahetanud. „Oluline osa maailma infovahetusest toimub elektromagnetiliselt, näiteks mobiilside korral mikrolainekiirgusega, fiiberkaablites aga optilise kiirgusega,“ selgitas ETH füüsikaosakonna professor ning töö esiautor […]

Hiina, Singapuri ning Kanada teadlaste töörühm valmistas kvantarvutusaparaadi, mis tõestas 2009. aastal leiutatud kvantalgoritmi. Algoritm leiutati tulevastele kvantarvutitele, et testida nende võimet lahendada lihtsamaid ülesandeid. Algoritmi tõestamiseks ning katsetamiseks valmistas töörühm lihtsa kvantseadme, mille ehitust ja arendamisvõimalusi kajastav artikkel avaldati mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters. Kvantarvuti otsinguil on teadlased valmistanud mitmeid lihtsate tehete sooritamiseks mõeldud […]

Münhceni Ülikooli füüsikud avastasid uue kvantinformatsiooni talletamise ning töötlemise viisi. Kvantmehaanilised arvutid on teoorias oma pooljuhtanaloogidest oluliselt võimsamad. Sestap töötab uue põlvkonna arvutustehnika kallal suur hulk maailma teadustöörühmi. Tänaseni on enamik kvantarvuti katseosiseid põhinenud elektriväljas lõksustatud laetud osakestel. Laengupõhise kvantarvuti miinuseks aga on tugev sõltuvus mürast. Ent põhjalik varjestus on kohmakas. Osutub, et otspunktidest kinnitatud […]

2011. aasta alguses esitasid MIT (Massacusetts Institute of Technology) teoreetilise arvutiteaduse teadlased idee optikakatsest, mis rakendaks tavaarvutitel võimatu tehte tegemiseks kvantmehaanika seadusi. Artiklit arvustanud Londoni Imperial College-i teadlaste sõnul võiks katse olla kvantarvutite tehnoloogias oluline samm edasi. Eksperimendi idee järgi tuleb genereerida üksikud footonid ja suunata need sünkroniseeritult optilisse süsteemi nii, et valgusosakesed jõuaksid ühel ajal fotodetektoriteni. […]

Käesoleva aasta Füüsika Nobeli preemia silmapaistva teadustöö eest kvantfüüsika vallas said Ameerika ning Prantsusmaa füüsikud David Wineland ja Serge Haroche. Uudis kuulutati välja sel teisipäeval. Intervjuus AFP-le (American Free Press) ütles Wineland, et harjumuspärased piiratud võimsusega arvutid püsivad veel mõnda aega, ent taanduvad lõppeks ülikiirete revolutsiooniliste tehnoloogiate ees. Teadlased, kes on juhuslikult mõlemad 68 aasta […]

Briti NPL Kvanttuvastuse Töörühm (National Physical Laboratory Quantum Detection Group) valmistas esmakordselt monoliitse 3D mikro-ioonlõksude kaskaadi, mida saab tööstuslikult skaleerida kümnetel ioonidel põhinevaks kvantbitiks. Teadustöö publitseeriti ajakirjas Nature Nanotechnology. Artiklis kirjeldatakse kvantbitt-süsteemi pooljuhtkiibi valmistamist ning seadme suutlikkust üksikute ioonide lõksustamisel. Sarnaselt NPL-ile on Suurbritannia NMI (National Measurement Institute) teadlased huvitatud aine kvantolekute kasutamisest sageduse ja […]

Reaalsuse simuleerimine nõuaks kvantarvutil vähem mälu kui tavalisel arvutil, näitasid Bristoli Ülikooli teadlased oma hiljutises artiklis. Antud uurimus demonstreerib uut viisi, mille abil kvantfüüsikal põhinevad arvutid oleksid tavalistest arvutitest paremad, kirjutab Physorg.com. Kui esitada teadlastele keerukas süsteem, siis proovivad nad tavaliselt leida selle põhjaks oleva lihtsama süsteemi, mis seejärel loodusseaduste ja fundamentaalsete printsiipide abil sõnadesse […]

Kaks lampi annavad rohkem valgust kui üks. Viini Tehnoloogiaülikooli teadlaste uurimuse tulemusena selgus, et see lihtne argitõde tingimata laserite puhul ei tööta. Teoreetilise avastuse kohaselt tekib töötava laseri kõrval teise laseri järk-järgulise töölelülitamise korral kiirte vahel kompleksne interaktsioon, mis võib viia mõlema laseri kustumiseni. Elektroonikat ning fotoonikat ühendavatele teadusdistipliinidele võib selline avastus olla väga oluline. […]

Yale’i Ülikooli teadlased on astunud olulise sammu lähemale tervikliku kvantarvuti loomisele. Kvantarvutite tehnoloogia üks suuremaid lubadusi on tänapäevaste arvutitega võrreldes oluliselt kiirem arvutusvõimsus. Sel kuul teadusajakirjas Nature avaldatud artiklis demonstreerisid Yale’i Ülikooli teadlased kvantbiti oleku määramatuse tuvastamise ning parandamise meetodit, mis kompenseerib kvantbittide häiritusaldist olekut. Arvutusprotsessi jooksul in situ vigade parandamise tehnoloogia arendamine on oluline […]

Uurijatel õnnestus ühendada kvant-arvutustehnika võimsus kvant-krüptograafia turvalisusega. Nad näitasid, et kvantmehaanika põhimõtteid rakendades on võimalik saavutada turvalist pilve-tehnoloogiat. Teadlased viisid läbi eksperimentaalse kvant-arvutustehnika esitluse, mille käigus sisendandmed, andmetöötlus ja väljund jäid kvantarvutile teadmatuteks. Rahvusvaheline teadlaste meeskond avaldab eksperimendi tulemused teadusajakirja Science järgmises numbris. Arvatakse, et kvantarvutid mängivad tuleviku andmetöötluses tähtsat rolli, kuna nad ületavad klassikalisi […]

Harvardi Ülikooli teadlastel õnnestus hõbedaga kaetud väikestest teemantsammastest  footon haaval valgust kiirata. Teadussaavutus on oluline samm edasi kvant-informatsioonvõrkude, milles infokandjaks on elektroni spinn ja edastajaks footon, arengus. Harvardi Ülikooli elektrotehnika dotsendi Marko Lončari töörühma arendatud seade koosneb paralleelsetest hõbeda kihiga kaetud nano (10-9m) suurusjärgu teemantsammaste ridadest. Töörühma valmistatud teemandeis asendati võrestruktuuri teatud süsiniku aatomid lämmastiku […]

Cambridge-i Ülikooli teadlased kirjeldasid, kuidas elektronid vooluahelates liiguvad. Cavendishi Laboratooriumi töörühm suutis elektrijuhis üht elektroni üle kuuekümne korra edasi tagasi nihutada ja sellest vaatlusi teha. Tulemused avaldati teadusajakirjas Nature. Piltlikust elektron – tennise mängimisest võivad kasu saada mitmed teadusharud, iseäranis kvantarvutid. Elektronid ei liigu juhis sirgjooneliselt, vaid sikk-sakk trajektooril. Liikumistee iseärasused põhjustavad aga elektronis kvantoleku […]

Euroopa Liidu poolt rahastatud uurijate meeskond viis esmakordselt edukalt läbi kvantseisundi püsiva stabilisatsiooni katse (ingl. k. constant stabilization experiment). Sellest saavutusest unistas kord ka Albert Einstein. Teadaolevalt soovis Einstein footonit umbes sekundi vältel karbis lõksus hoida. Nüüd suutis Prantsuse teadlaste meeskond minna sellest sammu võrra edasi, saavutades püsiva arvu footonite püsimise kõrgkvaliteedilises mikrolaine õõnsuses, kirjutab […]

Mõistatuslik kvantpunkt (ingl. k quantum dot) on kvantarvutite põhiline ehituskivi. Šveitsi Riikliku Tehnoloogiainstituudi École polytechnique fédérale de Lausanne´i (EPFL) füüsikud arendasid välja teooria, mis näitab, et punkti sümmeetria ainuüksi pole piisav selle huvitavate optiliste omaduste selgitamiseks. Füüsikud lõid peaaegu 100 nanomeetri kõrguse püramidamidaalse punkti, mille ühel küljel on umbes 200 aatomit. Sellele miniatuursele struktuurile elektrivoolu rakendades […]

Kvantkommunikatsioon on üks võimalikke täiesti turvalise andmeside pidamise viise. Pikemate vahemaade vahelise kvantkommunikatsiooni võtmeks on kahe aatomsüsteemi seotud kvantolek (loe siit). Kvantpõimitus (quantum entanglement) on väga habras olek, mida on seni suudetud hoida vaid sekundi murdosa jooksul. Niels Bohri Instituudi (NBI) teadlased suutsid aga lüüa kõik senised rekordid, hoides seotud põimolekut kuni tund aega. Uurimus […]

Inglismaa füüsikud leiutasid footonipõhise toatemperatuuril töötava kvantmälu. Läbimurre võib aidata valmistada kvantvahevõimendi (quantum repeater device), mis võimaldaks pidada kvantinformatsiooni kaugsidet. Footonitega andmeedastuse eeliseks on tõsiasi, et footonid võivad läbida pikki vahemaid astumata seejuures ainega vastastikmõjusse. Vähene interaktsioon keskkonnaga võimaldab kvantbittidel ehk kvibititel (quibit – tõlkija keelend) jääda teiste omasugustega paardunud olekusse, mis on andmeedastuses äärmiselt […]