Füüsika on teadusharu, mille vahendusel inimene püüab mõista loodusnähtuste olemust ja rakendada neid oma teenistusse. Seepärast arvatakse ka, et tänases muutlikus kõrgtehnoloogilises infoühiskonnas on kõige parem alusharidus just füüsika.

Tundes ühteviisi hästi nii fundamentaalseid loodusseaduseid, tehnoloogia aluseid kui ka vajalikke matemaatilisi võtteid suudab füüsik kiiresti analüüsida uudseid ja keerukaid probleeme. Laiapõhjaline haridus reaalainetes ja mõtlemisviis, mille kujundavad füüsikaõpingud, on kõrgelt hinnatud ka neil esmapilgul füüsikast kaugetel aladel, kus on tarvis head loogikat ja tehnoloogia-alast otsustussuutlikkust.

Õppekava lühikirjeldus

Tartu Ülikooli 3-aastase füüsika bakalaureuseõppe esimesel aastal omandatakse kõigepealt täppisteaduslik baasharidus matemaatikas, füüsikas ja programmeerimises. Teisel aastal läbitakse eksperimentaalse ja matemaatilise füüsika võtmekursused. Kolmandal aastal õpitakse tundma teoreetilist- ja mikromaailma füüsikat ning tehnoloogiate põhialuseid. Samas algab spetsialiseerumine magistriõppe erinevatele suundadele.

Järgnevas 2-aastases füüsika magistriõppes on valida 9 suuna vahel, milleks on:

1. kõrgtehnoloogiline füüsika (kosmosetehnoloogiad, militaar- ja sisekaitsetehnoloogiad, robootika, patendindus, tööstusmatemaatika)
   
2. teoreetiline füüsika (kvantväljateooria, elementaarosakeste füüsika, eri- ja üldrelatiivsusteooria, väljateooria);
3. biofüüsika (bioloogia alused, geneetika alused, biotehnoloogiad, molekulaarne biofüüsika);
4. eksperimentaalfüüsika (mikro- ja nanooptika, mõõtmismeetodid, insenerigraafika, plasmafüüsika, signaalitöötlus);
5. meditsiinitehnoloogia (meditsiiniline biomehaanika, meditsiinilise diagnostika ja teraapia meetodid ning aparatuur, mõõte- ja juhtimissüsteemid);
6. materjalitehnoloogia (nanostruktuursed materjalid, sensorid ja sensormaterjalid, fotoaktiivsed materjalid, pinna mikroskoopia ja analüüs, eksperimentaalmeetodid materjalifüüsikas);
   
7. tahkiste füüsika (tahkiselektroonika, laserite füüsika, tahkiseteooria);
8. keskkonnafüüsika (meteoroloogia, atmosfääri numbrilised mudelid, füüsikaline kliimateadus, kaugseire, atmosfääridünaamika, pilvede ja tormide dünaamika);
9. astronoomia (tähtede ja tähesüsteemide füüsika, tähtede evolutsioon, astronoomiatehnika).

Edasiõppimise võimalused

Pärast magistritaseme saavutamist on võimalik jätkata õpinguid 4-aastases doktoriõppes, mis annab süvendatud erialase hariduse ning iseseisva teadus- ja arendustöö kogemused. Paljud füüsika magistrandid ja doktorandid teevad oma teadustööd Rootsis, Soomes ja teistes Euroopa riikides. Mõned neist jäävadki sinna - Tartu Ülikoolist saadud tugev baasharidus loob selleks head eeldused.

Kuhu minnakse tööle

Suur osa füüsika eriala lõpetajaid töötab teadlastena nii füüsika, matemaatika, keemia, bioloogia, tehnika jm alal.

Eestis puuduvad hetkel suured tööstus- ja tehnoloogiafirmad, mis palkaksid rohkearvuliselt füüsikuid. Küll aga on olemas palju keskmisi ja väikseid firmasid, mis tegelevad tehnoloogiaarenduse, tootmise ja mitmesuguste mõõtmistega. Mõned näited: Laser Diagnostics Instruments Ltd (www.ldi3.com), Metrosert (www.metrosert.ee), Kiirguskeskus (www.kiirguskeskus.ee), Evikon (www.evikon.ee), Estla (www.estla.com), Clifton (www.clifton.ee), Vertex Estonia (www.vertexestonia.ee). Arvestatav hulk lõpetajaid on valinud ka praktilisema ala projekteerimise, infotehnoloogia või panganduse näol ja pedagoogilise töö kas üldharidus-, kutse- või kõrgkoolis.

Üldiselt on füüsikute tööjõuvajadus stabiilne. Kasvava trendiga on tööjõuvajadus tehnoloogiafirmades. Ja loomulikult on füüsiku haridus universaalne selles mõttes, et füüsikud on kõrge palgaga nõutud spetsialistid kõikjal arenenud maailmas.

Mida me veel teeme:

Vastuvõtutingimused: BAKALAUREUSEÕPE

MAGISTRIÕPE: Fundamentaalfüüsika, Rakendusfüüsika, Füüsikaõpetaja

DOKTORIÕPE, vt ka Doktoriõppekava