Õpilaste füüsikaalaste uurimistööde konkurss 2015

IYL_Logo_ColorVert_est-200x300

TÜ koolifüüsika keskus ja Eesti Füüsika Selts kuulutavad välja õpilaste füüsikaalaste uurimistööde konkursi. Osalema kutsutakse 8.–12. klassi üldharidus- ja kutsekoolide õpilasi. Hinnatakse: töö teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust; analüüsi- ja üldistusoskust; vormistuse arusaadavust ja korrektsust; kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valiku otstarbekust ja viitamise korrektsust. Tööde esitamise tähtaeg on 15. juuni 2015. a. Nõuded uurimistööle Hindamisele kuuluvad õpilasuurimused […]

Tilkadest saab moodustada korrastatud mikrostruktuure

e42_1

Poola teadlased on näidanud, et veetilgad võivad suuremate õlitilkade sees üllatavaid struktuure moodustada. Nähtuse rakendustena nähakse ravimine transporti inimeses ja bioloogiliste kudede loomisel. Kolloid on see, kui  suure diameetriga osakesed (1nm kuni 1mikromeeter) on pihustatud lahustisse. Teisalt on kolloidosakesed on nii väikesed, et valgusmikroskoobiga neid ei näe ning kolloidid näivad homogeense, st ühtlase süsteemina. Samas […]

Saate „Rakett69“ võitis TÜ füüsika eriala üliõpilane Karl Reinkubjas

11234978_897548183621471_3312974012687631219_n

Tervitame ja õnnitleme tulevast kolleegi Karl Reinkubjast, kes võitis selle hooaja Rakett 69 saatesarja. Ja tsiteerime täies mahus TÜ pressiteadet: 10 000 euro suuruse teadusstipendiumi võitja, Tartu ülikooli esimese kursuse füüsika eriala tudeng Karl Reinkubjas tõdes saates „Hommik Anuga“, et on end varem pigem teoreetikuks pidanud. Saatest sai ta tõestust, et suudab pingeolukorras hästi hakkama saada […]

Planeetide teke raadioteleskoobis: HL Tauri

uoftastrophy

Toronto Ülikooli teadlaste analüüs tõestab, et 2014.a. oktoobris raadioteleskoobiga ALMA (Atacama Large Millimeter Array) salvestatud ja siis palju kõneainet pakkunud pilt väga noorest tähest nimega HL Tauri (lühendatult HL Tau) võib tõepoolest näidata planeetide tekkimise protsessi selle tähe ümber. Üldiselt arvatakse, et planeedid moodustuvad pärast tähe teket seda ümbritsevast gaasipilvest. Eestikeelne wikipedia ütleb: “[Gravitatsioonilise] kokkutõmbumise […]

NASA sond Messenger saatis oma viimased pildid Merkuurist

716836main_messenger_orbit_image20121231_1_full_full

Niisiis, neli aastat ümber Merkuuri tiirelnud USA kosmoseagentuuri sond Messenger lõpetas oma töö ja kukkus alla. Missioon oli erakordselt edukas, kestis kolm aastat kauem kui planeeritud ning andis teadlastele ohtralt uurimismaterjali. Üks kõige kaunimaid pilte, mis Merkuuri kohta saadi, on näha allpool. Sellele klikkides avaneb täisvaade, mis on eriti detailirohke. Aga mis on õigupoolest pildil? […]

Kuidas tabada molekule ergastatud olekutes?

e23_11

Aatomid ja molekulid astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ergastatud seisunditest, millel on väga lühike eluiga ning mida ei ole seni olnud võimalik katseliselt uurida. Nüüd on Masakazu Yamazaki (Tohoku Ülikool, Jaapan) töörühm saanud selliste, vaid pikosekundeid kestvate seisundite kohta infot, mõõtes neilt hajunud elektronide energiaid. Tulevikus loodavad uurijad saada 3D kujutisi ergastatud olekutes molekulide elektronpilvedest ning uurida […]

Ühe elektroni sünkrotronkiirgus aitab määrata neutriino massi?

e36_2

Teadlased on suutnud ära mõõta üksiku magnetväljas ringorbiidil liikuva elektroni kiirguse.  Eksperimendis, mida tuntakse ka Projekt 8 nime all ja milles osales 27 teadlast  kuuest teadusasutusest USA-st ja Saksamaalt, mõõdeti väga täpselt ära üksiku elektroni kiirguse sagedus, mis omakorda annab täpse hinnangu elektroni energiale. Kui elektroni energia mõõtmise täpsust õnnestuks veel parandada, saaks sellistest eksperimentidest […]

Wolfgang Pauli – 115

pauli

Wolfgang Pauli (25.04.1900 – 14.12.1958) on sündinud Viinis juudi perekonnas, õppinud Müncheni ülikoolis. 19-aastaselt koostas ta põhjaliku ülevaate eri- ja üldrelatiivsusteooriast, mida Einstein ise kõrgelt hindas ja mis jäi aastateks parimaks sellekohaseks ülevaateks. Doktorikraadi kaitses 1922 Müncheni ülikoolis, seejärel töötas Göttingenis, Kopenhaagenis ja Hamburgis. 1928 pages ähvardava natsismiohu eest Šveitsi, kus sai Zürichi Tehnikaülikooli professoriks. […]

Loodi mikroskoopiline, muudetava lainepikkusega plasmonlaser

PW-2015-04-23-Dume-plasmons

USA teadlased on loonud laseri, mis on ühtaegu väga väike ja reguleeritava lainepikkusega. Loodud laser on vaid mõne nanomeetri paksune, see koosneb läbipaistvate plaatide vahele asetatud ja värvainega ümbritsetud kulla nanoosakeste ruudustikust. Uue laseri abil loodetakse efektiivsemalt jälgida vähiuuringutes kasutatavaid biomarkereid. USA teadlaste loodud seadme skeem on alumisel pildil. Kollased täpid on seal kulla nano-osakesed, […]

Nanotorudest saab ka ahju ehitada

PW-2015-04-22-CNT-film

Paljude komposiitmaterjalidest valmistatud detailide valmistamisel ja parandamisel on vaja neid kuumutada. Kui töödeldavad esemed on väga suured või on nad juba kusagile külge kruvitud (näiteks lennukile), siis võib kuumutamine olla vägagi kulukas ja aeganõudev protsess. Ka energia tarbimise poolest – tüüpiliselt tuleb sellisel töötlusel esmalt üles soojendada ahi, alles pärast seda saab asuda detaili kallale, […]