Reketpallis kasutatava mõõdukalt elastse kummipalli põrge sõltub osaliselt pallile antud pöörlemisest. Palli saab pöörlema panna libistades reketit löögi ajal üle selle ülemise või alumise osa. Selline pöörlemine võib panna palli põrkama nii, et see ajab vastase segadusse. Kuidas näiteks käitub edaspidi või tagurpidi vindiga pall, mis tabab seine horisontaalselt?

Üks kavalamaid lööke on 1970. aastatel leiutatud nn Z-löök. Nagu võib nähe joonisel 1-31a, lüüakse palli väljaku paremalt poolelt. Pall põrkab kõrgel esiseinal ja lendab siis vastu vasaku seina eesmist osa, järgneb põrge parema seina tagaosal. Lõpuks liigub pall paralleelselt tagaseinaga nii lähedal sellele, et vastasel on suuri raskusi selle kättesaamisega, sest pall liigub esiteks risti üle väljaku, mida tavaliselt ei juhtu. Teiseks ei pääse vastane selle taha mugava löögi soovitamiseks. Ainus lootus on virutada pall nii kõvasti vastu tagaseina, et see esiseinale tagasi põrkab.

Mis annab pallile Z-löögi ajal sellise trajektoori?