Coanda efekt
Kui voolav aine (olgu vedelik või gaas) voolab läbi õhu tahke pinna lähedalt mööda, miks kipub vedelikujuga siis pinna poole kalduma ja seejärel sellele kinnituma? Sa võid seda nähtust kergesti köögi kraanikausis näha, kui hoiad kumera pinnaga eset kraanist ühtlaselt voolava veejoa lähedal. Näiteks hoia klaaskuuli horisontaalselt nii, et veejuga tabab kumerpinna ülemist äärt ja liigub mööda üht külge alla (joonis 2-16a). Juga võib pinnale nii hästi liibuda, et ta kaardub ümber põhja ja peaaegu et tõuseb vastaskülge mööda üles. Kui sa asetad veejoasse varda ja reguleerid joa voolukiirust, võib juga varda külge klammerduda ja mitu ringi ümber varda teha, enne kui lahti murrab ja alla langeb (joonis 2-16b).
Kui pommitaja mardikat sipelgate poolt provotseeritakse, toodab ta vahtu või aerosooli, mis on kuum (100ºC) ja mürgine. Levinumat tüüpi pommitaja mardikas (Brachinines) saab oma pihustit suunata, pöörates kõhuosa ülesse nagu tankitorni. Kui sipelgas ründab näiteks esijalga, suunatakse kõhunibu alla ja ettepoole, sihtides jalga. Kord juba üle kastetud, lippab sipelgas kiiresti minema. Paussiinid, vähemlevinud tüüpi pommitaja mardikad, ei oma sellist liikuvat kõhunibu; seetõttu saavad nad oma mürki pritsida ainult tahapoole või küljele. Siiski suudab mardikas osavalt tabada sipelgat ka siis, kui see on temast eespool või esijala küljes. Kuidas saab mardikas tulistada aerosooli ettepoole, kui teda ei saa ettepoole suunata? Vaata vastust! |
