EFS füüsikaõpetajate osakond
Uued õppekavad
TÜ koolifüüsika keskus
Tãiend ja ümberõppe võimalused
Füüsikaõpetajate suvekoolid
Koolifüüsika terminite loend
Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
Arhiiv

Ülesmäge suunatud gravitatsioon

Üle maailma asuvad kohad, kus tundub, et gravitatsioon tõmbab autot ülesmäge. Üks selline kohta asub Ohios veidi Mentorist väljas. Kui ma vabakäiguga mäest alla veeresin, jäi auto järjest aeglasemaks, peatus ja hakkas vastumäge tagasi veerema. Kas gravitatsioon tõmbab sellistes kohtades tõesti ülespoole? (Selliseid mägesid külastades tasub eriti ettevaatlik olla, et mitte teise autoga kokku põrgata, selle juht ei oska oodata peatunud või aeglaselt liikuvat autot.)

Vaata vastust!

 

Gümnaasiumi teine kursus

5.3. II kursus „Mehaanika“

1. Kinemaatika

Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:

  1. teab mehaanika põhiülesannet (keha koordinaatide määramine suvalisel ajahetkel ja etteantud tingimustel);
  2. nimetab nähtuste (ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine, vaba langemine) olulisi tunnuseid, oskab tuua näiteid;
  3. seletab füüsikaliste suuruste (kiirus, kiirendus, teepikkus ja nihe) tähendust, mõõtühikuid ning nende suuruste mõõtmise või määramise viise;
  4. rakendab definitsioone  ja ;
  5. mõistab ajavahemiku Δt = t – t0 asendamist aja lõppväärtusega t, kui t0 = 0;
  6. rakendab ühtlase sirgjoonelise liikumise ja ühtlaselt muutuva liikumise kirjeldamiseks vastavalt liikumisvõrrandeid  või ;
  7. kujutab graafiliselt ja kirjeldab graafiku abil ühtlase ja ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning läbitud teepikkuse sõltuvust ajast; oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala;
  8. rakendab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse, nihke ja kiirenduse leidmiseks seoseid: ,  ja ;
  9. teab, et vaba langemise korral tuleb kõigis seostes kiirendus  a  asendada vaba langemise kiirendusega  g, ning oskab seda teadmist rakendada, arvestades kiiruse ja kiirenduse suundi.

Õppesisu
Mehaanika põhiülesanne. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem. Teepikkus ja nihe. Kinemaatika. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud. Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste liikumiste sõltumatus.
Põhimõisted: mehaanika põhiülesanne, punktmass, taustsüsteem, teepikkus, nihe, kinemaatika, keskmine kiirus, hetkkiirus, kiirendus, vaba langemise kiirendus.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1.  Ühtlaselt kiirenevalt liikuva keha koordinaadi, kiiruse ja kiirenduse määramine, uurides kuulikese veeremist rennis ja kasutades fotoväravaid ning andmehõiveseadet (kohustuslik praktiline töö).
2.  Tutvumine visatud keha liikumisega demokatse või arvutisimulatsiooni abil.

2. Dünaamika

Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:

  1. nimetab nähtuste (vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon) olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega;
  2. täiendab etteantud joonist vektoritega, näidates kehale mõjuvaid jõudusid nii liikumisoleku püsimisel (v = const, a = 0) kui muutumisel (a = const ≠ 0);
  3. oskab leida resultantjõudu;
  4. kasutab Newtoni seadusi mehaanika põhiülesannet lahendades;
  5. seletab füüsikalise suuruse impulss tähendust, teab impulsi definitsiooni ning impulsi mõõtühikut;
  6. sõnastab impulsi jäävuse seaduse ja oskab praktikas kasutada seost ;
  7. seletab jõu seost impulsi muutumise kiirusega keskkonna takistusjõu tekkimise näitel;
  8. nimetab mõistete (raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhumisjõud ja rõhk)olulisi tunnuseid ning rakendab seoseid:

        , P = m(g ± a), ;

  1. nimetab mõistete (hõõrdejõud ja elastsusjõud) olulisi tunnuseid ning toob näiteid nende esinemise kohta looduses ja tehnikas;
  2. rakendab hõõrdejõu ja elastsusjõu arvutamise eeskirju  Fh = μ N ja Fe = – k Δl;
  3. toob loodusest ja tehnikast näiteid ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemise kohta,
  4. kasutab liikumise kirjeldamisel õigesti füüsikalisi suurusi (pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus ja kesktõmbekiirendus) teab nende suuruste mõõtühikuid;
  5. kasutab probleemide lahendamisel seoseid:

      , , , ;

  1. rakendab gravitatsiooniseadust ;
  2. teab mõistete, raske mass ja inertne mass, erinevust;
  3. seletab orbitaalliikumist kui inertsi ja kesktõmbejõu koostoime tagajärge.

Õppesisu
Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused (kordamine). Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud. Näiteid konstantse kiirusega liikumise kohta jõudude tasakaalustumisel. Keha impulss kui suurus, mis näitab keha võimet muuta teiste kehade kiirust. Impulsi jäävuse seadus. Jõud kui keha impulsi muutumise põhjus. Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism. Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon. Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk. Elastsusjõud. Hooke’i seadus. Jäikustegur. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Keha tiirlemine ja pöörlemine. Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine: pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja joonkiirus, kesktõmbekiirendus. Gravitatsiooniseadus. Raske ja inertse massi võrdsustamine füüsikas. Tiirlemine ja pöörlemine looduses ning tehnikas. Orbitaalliikumise tekkimine inertsi ja kesktõmbejõu koostoime tagajärjena.
Põhimõisted: resultantjõud, keha impulss, impulsi jäävuse seadus, raskusjõud, keha kaal, kaalutus, toereaktsioon, rõhumisjõud, rõhk, elastsusjõud, jäikustegur, hõõrdejõud, hõõrdetegur, pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbekiirendus.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1.  Liugehõõrdeteguri määramine, kasutades dünamomeetrit või kaldpinda (kohustuslik praktiline töö).
2.  Kesktõmbekiirenduse määramine kas praktiliselt või siis kasutades vastavat arvutisimulatsiooni.
3.  Tutvumine planeetide liikumise seaduspärasustega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni.

3. Võnkumised ja lained

Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:

  1. nimetab vabavõnkumise ja sundvõnkumise olulisi tunnuseid ning toob näiteid nende esinemise kohta looduses ja tehnikas;
  2. tunneb füüsikaliste suuruste (hälve, amplituud, periood, sagedus ja faas) tähendust, mõõtühikuid ning mõõtmisviisi;
  3. kasutab probleeme lahendades seoseid  ja  võnkumiste kontekstis;
  4. seletab energia muundumisi pendli võnkumisel;
  5. teab, et võnkumiste korral sõltub hälve ajast ning, et seda sõltuvust kirjeldab siinus- või koosinus funktsioon;
  6. nimetab resonantsi olulisi tunnuseid ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses;
  7. nimetab pikilaine ja ristlaine olulisi tunnuseid;
  8. tunneb füüsikaliste suuruste (lainepikkus, laine levimiskiirus, periood ja sagedus) tähendust, mõõtühikuid ning mõõtmisviisi;
  9. kasutab probleeme lahendades seoseid ,  ja ;
  10. nimetab lainenähtuste: peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon, olulisi tunnuseid;
  11. toob näiteid lainenähtuste kohta looduses ja tehnikas.

Õppesisu
Võnkumine kui perioodiline liikumine (kvalitatiivselt). Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve, amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Hälbe sõltuvus ajast, selle esitamine graafiliselt ning siinus- või koosinusfunktsiooniga. Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Piki- ja ristlained. Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainetega kaasnevad nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. Lained ja nendega kaasnevad nähtused looduses ning tehnikas.
Põhimõisted: võnkumine, hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, vabavõnkumine, sundvõnkumine, pendel, resonants, laine, pikilaine, ristlaine, lainepikkus, peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1.  Matemaatilise pendli ja vedrupendli võnkumiste uurimine demokatse ja arvutisimulatsiooni abil.
2.  Tutvumine lainenähtustega demokatse või interaktiivse õppevideo vahendusel.

4. Jäävusseadused mehaanikas

Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  seletab reaktiivliikumise nähtust, seostades seda impulsi jäävuse seadusega, toob näiteid reaktiivliikumisest looduses ja rakendustest tehnikas;
2)  seletab füüsikalise suuruse mehaaniline energia tähendust ning kasutab probleemide lahendamisel  seoseid , Ep = mgh   ja  Emeh = Ek + Ep;
3)  rakendab mehaanilise energia jäävuse seadust ning mõistab selle erinevust üldisest energia jäävuse seadusest;

Õppesisu
Impulsi jäävuse seadus ja reaktiivliikumine, nende ilmnemine looduses ja rakendused tehnikas. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas.
Põhimõisted: reaktiivliikumine, mehaanilise energia jäävuse seadus, energia muundumine.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Tutvumine reaktiivliikumise ning jäävusseadustega mehaanikas demokatse või arvutisimulatsiooni abil.