E-klass

Mis asi on E-klass?

E-klass on infotehnoloogiline süsteem, mis võimaldab õpetajal koolitunde läbi viia, ise kohal olemata. Erinevalt videoloengust saavad osapooled üksteisele jooksvalt küsimusi esitada. Veelgi enam, õpetajal on võimalus kasutada tahvlit, kuvada sinna pildimaterjale ning teha kaamera ees enamike füüsika/keemia/jms katsetest.

Kellele on E-klass?
Eeskätt võiks tegemist olla tubli abimehega väiksematele ja ääreala koolidele, kus erialaõpetajad ei saa täiskoormust või eksisteerivad muud raskused pedagoogide leidmisel. Antud lahendus võimaldab kasutada teiste koolide õpetajaid osakoormusega. Samuti saab rakendada ja kaasata huvitavaid ja tarku inimesi, kusiganes need siis ka ei asuks.

Milline näeb välja tüüpiline tund kooli jaoks?
Lapsed istuvad klassis, tahvlit asendab videporojektor ja aineõpetaja kaamerapilt kuvatakse suurele televiisorile. Laste juures viibib ka korrapidaja-õpetaja, kelle ülesanneteks on seadmete sisse/välja lülitamine, tunnikorra tagamine ning kontrolltööde läbiviimine, skäneerimine ja õpetajale saatmine. Gümnaasiumi astmes on korrapidaja roll võimalik anda mõnele õpilasele. Tunni vältel suhtlevad õpilased "televiisori-õpetajaga", peavad temaga dialoogi, konspekteerivad tahvlilt, käivad suuliselt vastamas, teevad paberile kontrolltöid ja vajadusel lepivad kokku individuaaltöö mooduse/aja.

Milline on õpetaja töökoht?
Õpetaja istub oma kabinetis/kodus, ees kaks monitori, klaviatuur, hiir, digitaal-laud, rinnas mikrofon, kusagil kõlarid. Ühel monitoril jookseb reaalajaline pilt klassis toimuvast. Teine monitor kuvatakse lastele tahvlina, seega kõik mida õpetaja seal avab (välja arvatud videod) või teeb on näha klassis. Digitaal-laua abil saab õpetaja oma käega kirjutada/joonistada ehk kasutada arvutit nagu päris tahvlit. Vajadusel saab õpetaja kaamera ees midagi demostreerida (näit. füüsika katseid teha). Loomulikult saab pidada monoloogi või dialoogi õpilastega. Kontrolltöö küsimused saab, kas eelnevalt saata korrapidaja õpetajale, kes need välja prindib, või lihtsalt avada tahvlil küsimuste fail. Paberile tehtud kontrolltööd saabuvad piltidena e-maili vahendusel. Praktikas on ka järelaitamine toimunud e-kirja teel õpilasega suheldes.

Mida koolil vaja on?

• Internetiühendust, mida kiiremat seda parem. Minimaalseks võib lugeda: upload: 512kbps download 1Mbps. Väikese ühenduskiiruse puhul mängivad rolli ka muud parameetrid. Soovitav on ühenduse sobivust katseliselt kontrollida.
• Arvutit. Lauaarvuti, millel on kahe kuvari väljud, kahetuumaline protsessor, vähemalt 1Gb muutmälu, heli ja võrgukaart. Operatsioonisüsteem Windows XP või Windows Vista, muu tarkvara on internetist vabalt alla laaditav.
• Videoprojektorit ja telerit. Üks näitab õpetajat (ja kaamera ees tehtavaid katseid), teine kuvab tahvlit. Siinkohal on kooli vaba valik, kas kasutada kahte videoprojektorit (lisaks tarvis kõlareid) või ühte suurt LCD telerit koos projektoriga või hoopis kaht suurt LCD telerit (mis pole suures klassiruumis hea variant).
• Mikrofoni. Tegemist on üksusega, mille kehv toimimine võib muuta igasuguse heli edastamise võimatuks. Lisaks tuleb arvestada kõlarite asukoha, ruumi akustika ja mikrofoni margiga. Põhiprobleemiks olukord, kus õpetaja kuuleb kas iseennast "ringiga tagasi" või siis ei kuue õpilasi. Hetkel parimaks laheduseks on cardioid suunakarekteristikuga konverentsi mikrofoni kasutamine. Testitud lahendus on järgmine: Mikrofon Audio Technica U891RW, fantoomtoite allikaks väike helipult, edasi arvuti helikaarti. Mikrofon asetatakse kõlaritest ettepoole "tuima" küljega nende poole. NB! Mikrofoni tarneaeg on pikk (kuni 2 kuud). Soovitatav kasutada spetsialisti abi klassiruumi akustika hindamisel ja seadmete paigutamisel, sest just kvaliteetse heli saavutamine on tehniliselt kõige keerukam, samas määrab suuresti just see tunni kvaliteedi.
• Veebikaamerat. Mida kvaliteetsem, seda parem. Kaamera peaks kandma märgistusi: Skype Certified ja HQ video. Hetkel optimaalseim Logitech QuickCam Pro 9000.
• Skänner. Suvaline A4 mõõdus, kontrolltööde edastamiseks.

Mida õpetajal vaja on?

• Internetiühendust, mida kiirem seda parem. Minimaalseks võib lugeda: upload: 1Mbps download 1Mbps. Väikese ühenduskiiruse puhul mängivad rolli ka muud parameetrid. Soovitav on ühenduse sobivust katseliselt kontrollida.
• Arvutit. Lauaarvuti, millel on kahe kuvari väljud, kahetuumaline protsessor, vähemalt 1Gb muutmälu, heli ja võrgukaart. Operatsioonisüsteem Windows XP või Windows Vista, muu tarkvara on internetist vabalt alla laaditav.
• Kahte monitori. Mugavuse huvides võiks tegemist olla kahe identse vähemalt 19� LCD monitoriga.
• Rinnamikrofoni. Kas valida juhtmega või juhtmevaba (kallim) oleneb õpetaja liikumisvajadusest tunni vältel. Kindlasti vältida arvutikaplustest leitavat, kasutada professionaalidele mõeldud tehnikat. Peamikrofon on tehniliselt parem lahendus, kuid tekitab õpilastes vastupandamatu soovi naerda.
• Arvutikõlareid. Soovitavalt kvaliteetsemad, kuna kehv kõlar moonutab õpilaste häält veegi.
• Digitaal-laud. Piisab A5 mõõdus lauast, suurem on mugavam, kuid tunduvalt kallim.
  Mis asi see digitaal-laud on? Tegemist on ühe plaadikesega, mille peal saab spetsiaalse pliiatsiga kirjutada/joonistada/jms, tehtu digitaliseeritakse ja kuvatakse ekraanil.

Mis see kõik maksab?
Ligikaudsed hinnad, kui minna uusi asju poest ostma.
Kooli pool:

• Teler nr 1 ca 12000.- või videoprojektor 17000.-
• Teler nr 1 ca 12000.- või videoprojektor 17000.-
• Arvuti ca 6000 .-
• Mikrofon + fantoomtoide(vajadusel) ca 5500.-
• Kaamera ca 1200.-

Õpetaja pool:

• Arvuti ca 6000.-
• Monitorid 2 tk ca 3000.-/tk
• Mikrofon (rinna) ca 5000.-
• Digialud A5 ca 3500.-
• Kaamera ca 1200.-
• Kõlarid ca 600.-

Aga tarkvara?
Põhirakenduseks on mõlemas arvutis Skype, mille ülesandeks on heli ja video edastamine. Selle saab tasuta ja eesti keelsena adressilt www.skype.ee . Lisarakenduseks on Yougma, mis kannab edasi õpetaja ühe monitori pilti. Programmi leiab aadresilt https://www.yugma.com/share_skype.php . Lisaks on õpetaja arvutis vaja joonistamisprogrammi, mis oskaks suhelda digitaal-lauaga. Enamasti on antakse lauaga selline programm kaasa. Praktikas on tarvilikus osutunud õpetaja poolel ka Office rakendustepaketi (Excel, Word, PowerPoint) olemasolu.
Kui tarkvara on installeeritud, tuleb koolile ja õpetajale luua kasutajakontod skype ja yougma keskondadesse. Tähtis on mitte unustada paroole või kasutada liialt aimatavat salasõna.

Kõik valmis, alustaks tunniga?!
Iga tunni (kui mitu järest siis pole vaja) alguses helistab skype-s õpetaja koolile või vastupidi. Skype-i saab nii seadistada, et edastatakse automaatselt ka videot. Lisaks panevad mõlemad pooled tööle Yougma ning õpetaja alustab seal "share" sessiooni. Iga kord annab server sessioonile uue koodi, mille peab õpetaja koolile edastama. Kool liitub vastavat koodi kandva sessiooniga. Pärast seda tuleks lasta videopildid üle ekraani ja tund võibki alata. Tunni lõpus võib kõik programmid lihtsalt kinni panna. Ja ongi E-klass valmis!

Selles klipis räägib Enn Öpik sellest, kuidas asi tegelikult käib: