Videosillad

Videosild ühendab kaks kaugel asuvat ruumi

Miks paljud meist videosildasid ei kasuta? On see kallis? Või on see keeruline? Kardetavasti tunduvad need küsimused õigustatud enamusele selle artikli lugejatest.

Käesoleva artikliga tahaksime lugejate tähelepanu juhtida asjaolule, et üldjuhul ei ole niisuguse videosilla sisseseadmine firma jaoks teab mis keeruline või kallis ülesanne. Tuleb lihtsalt asi ette võtta ja ära teha.

On ilmselge, et videosilla vahendusel suhtlemine hoiab paljudel juhtudel kokku hulga aega ja ka raha ning teeb seeläbi mõned kokkusaamised üleüldse võimalikuks. Põhiliselt räägime siin videosillast või videokonverentsist kahe ruumi vahel, kus osalejad näevad teises otsas toimuvat ning saavad üksteisega rääkida.

Seltskond nõuab rohkem

Kui nüüd veidi järele mõelda, siis Skype ju teeb seda – kui kaks kaamera ja mikrofoniga varustatud arvutit Skype’i kaudu suhtlema panna, siis kaks nende arvutite taga istuvat inimest saavad omavahel “näost näkku” suhelda. Küsimus on lihtsalt selles, et kui me tahaksime ühte või mõlemasse videosilla otsa panna ühe inimese asemel terve seltskonna, kes näiteks laua ümber istudes saaksid videosilla vahendusel rääkida, siis mille poolest läheks olukord keerukamaks?

Kindlasti on vaja siis kaamera teisiti suunata, asendada arvutiekraan projektori ja ekraaniga (või suure teleriga), panna püsti kõlarid ning asendada personaalne mikrofon sellisega, kustkaudu kõigi ruumis viibijate jutt kvaliteetselt arvutisse jõuaks.

Skype´ist piisab?

Videokonverentside pidamiseks võib leida suurel hulgal kõige erinevamat tarkvara ning seda tehakse järjest juurde (proovi näiteks Google’i otsingut “videoconferencing software”). Nii et orienteeruda on siin raske ja kõike järele proovida ei jõuagi. Pealegi, enamus pakutavast ei ole vabavara. Ärge murdke pead, vaid võtke sel juhul juba Skype (selle viimane, 640x480 resolutsiooniga videopildi edastamist võimaldav versioon) ning liikuge sellelt edasi vaid juhul, kui Skype’i ja selle plug-inide (ekstrad) võimalused teid ei rahulda. Sest videosilla põhifunktsioonis – videopildi ja heli edastamises toimib Skype suurepäraselt, vähemalt sama hästi või pigem paremini kui mis iganes kommertstarkvara.

Näiteks Kihnu kooli füüsikatunde tehes loobusime kommertstarkvarast mitte selle kalliduse pärast, vaid lihtsalt Skype’iga sai keskpärase internetiühenduse korral silmnähtavalt parema pildi. Heli ja video vahendamisel mängivad väga suurt rolli ka kaamera ja mikrofonide valik ja paigutus ning ruumi akustilised omadused, aga selles vallas arukate valikute tegemine ei raketiteadus ning saab sama hea, kui kallistes terviklahendustes.

Muidugi võib reaalses töös vaja minna veel erinevaid lisavõimalusi. Näiteks tahvli kasutamise võimalus, videote ja piltide näitamine jms. Vahel on vaja kontakteeruda kolmel või enamal osapoolel. Kui need asjad on ka olulised, võiks proovida näiteks täiesti tasuta pakutavat EVO nimelist tarkvara (vt http://evo.caltech.edu/evoGate/). Kui arvutiasjandusega hästi kursis olete, tasuks käima ajada OpenMeetings (vt http://code.google.com/p/openmeetings/).

Tegeleme parem raudvaraga

Niisiis, ärgem muretsegem liigselt tarkvara pärast, see on teil sama hea kui olemas. Aga erinevalt tavaliselt videotelefoni funktsioonist on kummassegi videosilla otsa vaja head kaamerat, spetsiaalset mikrofoni, kõlareid, arvutiprojektorit ja ekraani. Eeldame siin, et arvuti on piisavalt hea, et Skype’I “jooksutada”, st tal on 1Gb muutmälu, heli ja võrgukaart ning et kasutatav internetiühendus on piisavalt kiire ehk upload 512kbps ning download 1Mbps (vt näiteks http://speed.hot.ee/ või proovi lihtsalt Skype’iga järele).

Veebikaamerad– kuidas valida?

Kaamerad peavad olema valitud selliselt, et saaks kasutada kõrgresolutsiooniga videot, pildisensor ja kiibistik peaks võimaldama vähemalt 640x480 punktise eraldusvõimega kvaliteetse videopildi edastamist.. Skype tegeleb erinevate veebikaamerate testimisega väga tõsiselt, nii et võiks näiteks usaldada märgistust Skype Certified. Tänasel päeval julgeksin soovitada näiteks kaamerat Logitech QuickCam Pro 9000 (hind ca 1200kr). Lisatud pildil ei ole kaamera tegelikult kõige paremini asetatud, see võiks olla pigem silmade kõrgusel.

Mikrofonid-kõlarid ja kajaprobleemid

Isegi videokonverentsis on kriitilise tähtsusega just helikvaliteet – kui ikka kolleegide jutust ei ole võimalik aru saada või nende kõne vahepeal kaob ja siis jälle tekib, pole ka suurepärase kvaliteediga videopildist palju kasu. Samas on just kvaliteetse heli saamine keerukas, ehkki see võrguressurssi vajab tunduvalt vähem – kuna kasutame tervet koosolekuruumi katvat mikrofoni (mitte igaüks oma personaalset) ning teise poole juttu kuuleme kõlaritest (mitte kõrvaklappidest), siis tuleb kõvasti vaeva näha, et saada jagu kajast helis ning sellest tulenevatest hädadest.

Kaja omakorda võib jagada kaheks. Esiteks, igas ruumis peegeldub heli mitmeid kordi seintelt, näiteks plaksutamisel ei kostu mitte üks terav plaksakas vaid selle “venitatud” versioon ja see võib vastaspoolest arusaamist väga tõsiselt raskendada. Lahendus – võimalikult vähe kõvasid, paljaid, sirgeid seinu, lagesid ja põrandaid. Laed võiks olla topeltpinnaga, põrandad kaetud vaibaga ning seintel olla näiteks kardinad. Siiski, tõenäoliselt õnnestub video vahendusel suhelda ka kajavas ruumis.

Tehniliselt keerukam on elimineerida kaja, mis tekib, kui heli liigub mikrofoni ja interneti kaudu videosilla teise otsa kõlarisse, sealt satub uuesti mikrofoni ja interneti kaudu rääkija juurde tagasi. Kuna heli põhjustatud signaal liigub seda teed inimese poolt hoomatava aja (näiteks pool sekundit), siis on rääkida äärmiselt ebamugav ning teise poole jutust on raske, kui mitte võimatu aru saada. Kindlasti tuleb siin appi tarkvara – kõikidel videokonverentsitarkvaradel on sees spetsiaalsed algoritmid niisuguse kaja elimineerimiseks. Aga “avatud” süsteemis sellest tavaliselt ei piisa ning rääkides hakkab kõlaritest kuulma ka iseennast ning heli hakkab “hakkima”, kui tarkvara leiab, et ta viimases hädas keerab hääle päris kinni. Siis tuleks kasutada spetsiaalseid, nö cardioid-suunakarekteristikuga konverentsimikrofone ja mõelda läbi kõlarite paigutamine.

Järele proovitud

Testitud lahendus on järgmine: mikrofoniks kardioidmikrofon (spetsiaalne konverentsimikrofon, inglise keeles on vastav liigitus cardioid boundary) Audio Technica U891RW (hind ca 5500 kr) või ElectroVoice RE90 B(W) (hind ca 3500kr), fantoomtoite allikaks võtame aga väikese helipuldi (kasutasime ise oma lahenduses Behringer XENYX802, mille hind on vaid ca 400kr, aga see pult võiks ka lihtsam olla). Mikrofon asetatakse kõlaritest ettepoole "tuimema" küljega nende poole, et ruumist tulev heli oleks tugevam sellest, mis tuleb kõlaritest. Muide, Eestist on kirjeldatud mikrofone hämmastavalt keerukas hankida, tarneajaks pakutakse kohati kuni 2 kuud.

Heliga seoses veel kaks kommentaari. Esiteks, võtke katsetamiseks aega ning vajadusel kaasake tehnilist taipu ja füüsikat tundvat abijõudu. Läbi tuleks uurida ka Skype’i kõikvõimalikud seaded. Teiseks, vältimaks pildi ja heli vahelist nihet, peaks nii heli kui ka videopilt arvutisse minema ühte liiki sisendi kaudu, näiteks mõlemad USB sisendist. Aga ka seda tuleks ise katsetada.

Videoprojektor (või suur monitor) ja ekraan on standardsed vahendid ning nendel me siin pikemalt ei peatu.

Kokkuvõtvalt võib nentida, et videokonverentsid on tänasel päeval kättesaadavad kõigile, on vaja lihtsalt julget pealehakkamist.